Räpinas on elanike vahel juba aasta aega väldanud konflikt saanud järjest suuremaid mõõtmeid ning käimas on politseiuurimised.
Koerad tekitavad Räpina vallas probleeme
Põlvamaal Räpina vallas on koerte pärast tekkinud konflikt läinud aasta jooksul üha teravamaks ning nüüd on käimas politseiuurimine.
Naha külas elava Kalle Mälbergi kaks koera on saanud vabalt külade vahel ringi joosta ja see on valmistanud ümberkaudsele rahvale meelehärmi. Üle-eelmise nädala teisipäeva hommikul olid koerad taas küla peal ja sealse elaniku Kairi Kivilo sõnul sai see saatuslikuks nende pere siiami kassile. «Terve küla oli jalule aetud,» kirjeldas Kivilo seda hommikut.
Jutud lähevad lahku
Toona koduõue astudes nägi Kivilo seal Mälbergi koeri. «Ma ei osanudki kohe otsustada, keda haarata: kas oma saksa lambakoer kinni panna, mops tuppa viia või lapsed päästa,» kirjeldas naine oma ärevaid mõtteid. Oma koerad suutis ta kinni panna ja lapsed tuppa saata, aga kassi tal päästa ei õnnestunud ja väidetavalt kaotas loom kutsumata külaliste tõttu oma elu.
Olukord oli eriti traumeeriv Kivilo lastele. «Täna nad on ka ikka veel väga katki,» tunnistas ta järgmisel päeval pärast kiisu kaotust.
Kalle Mälberg näeb juhtunut teisiti. Tema sõnul olid koerad tõesti tol hommikul Kivilo õuele jooksnud, kuid asi lahenes umbes poole tunni jooksul. Pärast Kivilo telefonikõnet olevat ta autoga kohale sõitnud ning seejärel suundunud koerad kohe tagasi kodu poole. Kassi surmast kuulis Mälberg enda sõnul alles õhtul. «Selle nad mõtlesid välja õhtuks, hommikul ei olnud mingit juttu kassi murdmisest,» ütles ta.
Oma koerad suutis Kairi Kivilo kinni panna ja lapsed tuppa saata, aga kassi tal päästa ei õnnestunud ja väidetavalt kaotas loom kutsumata külaliste tõttu oma elu.
Mälbergi väitel olevat Kivilo talle hommikul öelnud vaid seda, et koerad jooksid üle tema peenramaa ning hirmutasid lapsi. Mehe arvates ei saanud tema koerad kassi surma taga olla, kuna olid pärast hommikust vahejuhtumit maja juures ketis.
Kivilo kinnitas, et helistas sel hommikul Mälbergile, kuid mees polevat kõnele vastanud. Pärast seda kutsus Kivilo välja politsei. Kassi leidis ta enda sõnul surnuna umbes pool tundi pärast juhtumit koertega.
Esimene kokkupuude Mälbergi koertega oli Kairi Kivilo perel juba eelmisel suvel, kui koerad murdsid jooksuajal nende aiast läbi ja paaritasid lambakoera. «Pärast poegade sündi tekkis koeral veremürgitus ja veel muidki haigusi ning viisime ta Eesti Maaülikooli loomakliinikusse. Seal viibis koer terve öö tilgutite all ja oli väga raskes seisus, kuid tuli sellest lõpuks siiski tervena välja. Meeletud summad läksid meil sinna,» nentis ta.
Kivilo teada on samad koerad murdnud teisigi loomi, näiteks metskitsi.
Probleeme koertega kinnitas ka kõrvalkülas Lintes elav Kalle Tilgand. Tema sõnul murdsid Mälbergi koerad seal maha kaks tema küülikut. Esimesena murtud küülikul näritud kõrvadki peast. Teine juhtum olevat aga olnud mõne nädala eest ning seekord oli terve küülik minema viidud. Raadama külas on samad koerad Tilgandi teada murdnud ka lambaid.
Mälberg tunnistas tõeks, et tema koer tegi Kivilo koerale pojad ja seda lausa kahel korral. «Kairi on hoogsalt neid kutsikaid müünud, nii et tal on kasud sees.»
Et aga tema koerad võõrastele loomadele kallale läheksid – seda mees ei usu. Kitsi ja jäneseid pidavat nad oma territooriumil küll taga ajama, kuid kätte neid ei saavat. «Väited, et koerad on murdnud küülikuid, metskitsi ja lambaid, ei vasta tõele.»
Politsei uurib asjaolusid
Nii Kivilo kui ka Tilgand on pöördunud abi saamiseks politsei poole. Kuna aga tõendusmaterjali polnud, olevat korravalvurid Tilgandile soovitanud panna üles kaamerad.
Kassi surmast kuulis Kalle Mälberg enda sõnutsi alles õhtul. «Selle nad mõtlesid välja õhtuks, hommikul ei olnud mingit juttu kassi murdmisest,» ütles ta.
Põlva politseist kinnitati, et viimaste nädalate jooksul on laekunud üha rohkem teateid Räpina vallas hulkuvate koerte ja kasside, sealhulgas ka Mälbergi hoolealuste kohta. Piirkonnapolitseinik on käinud kohapeal olukorda üle vaatamas, suhelnud kogukonnaga ning esitanud märgukirja Räpina valla esindajale.
Järelevalvet lemmikloomade pidamise eeskirja täitmise üle peab tegema vallavalitsus. «Räpina valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab, et loomapidaja on kohustatud tagama pideva järelevalve koera ja kassi üle ning välistama looma omal tahtel välja pääsemise,» seisab märgukirjas, kus on mainitud, et kõik valla inimesed nende ettekirjutuste järgi ei talita.
Räpina vallavanem Enel Liin ütles, et vallavalitsus on märgukirja kätte saanud ja olukorrast teadlik. Samuti on loomade omanikud tema sõnul vallavalitsuselt märgukirja saanud. Ta rõhutas, et hulkuvatest loomadest tuleks omavalitsusele teada anda.
Politsei alustas väärteomenetlust Kalle Mälbergi suhtes, et selgitada välja, millisel määral on tema koerad inimestele varalist kahju tekitanud.
Mälberg ise aga olevat saanud pärast juhtumit oma telefonile ähvardava sõnumi. «Andku ma tuhat eurot või nad panevad maja põlema,» lausus mees. Numbril vastanud isik telefonis rääkima ei soostunud ning Lõuna-Eesti Postimehe kirjale ei vastanud. Mälberg ütles, et ta on politseile ähvarduse kohta avalduse teinud ning käimas on kriminaalmenetlus.
Mälberg möönab, et koerad siiski ei tohi nõnda vabalt ringi joosta. «See lõppes ära ja nüüd jääbki niimoodi,» lubas ta.
Politsei meelespea loomaomanikule
- Koera tuleb pidada omanikule kuuluval territooriumil nii, et oleks välistatud koera lahti pääsemine.
- Koer või kass ei tohi häirida rahu ega rikkuda kaaskodanike vara.
- Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja või kohalik omavalitsus, kellel üldjuhul on ka lepingud loomade varjupaikadega.
- Juhul, kui hulkuva koera omanikku ei õnnestu kindlaks teha, kutsutakse kohale loomapüüdjad, kes koera varjupaika toimetavad.
- Kui looma omanik õnnestub tuvastada, tuleb tal lemmikule järele minnes tasuda looma püüdmise ja ülalpidamisega kaasnenud kulutused.
- Politsei sekkumist vajavad juhtumid, kus hulkuv koer on põhjustanud varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse.
- Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on sellisel juhul võimalik looma omanikku karistada rahatrahviga.