GALERII ⟩ Valgas mälestati külmale maale viiduid

80 aastat tagasi aset leidnud juuniküüditamise meenutuseks süüdati Valgas Säde pargis küünlad, asetati mälestuskivi jalamile pärjad ning mälestati kodust viidud lähedasi.

Valga vallavalitsuse meediaspetsialisti Lea Marguse tagasivaatel süüdati küünal igale kodust ilmajäetud valgamaalasele. Mälestuskoosolek algas keskpäeval, kui kõlasid kellalöögid Jaani kiriku tornist. Tseremoonia juhatas sisse represseeritute ühenduse Memento Valgamaa esindaja Enno Kase, andes sõna Valga vallavanemale Monika Rogenbaumile.

„Kord öeldi, õnn tuli õuele

ja õu sai õnne täis.

Õnn tuli siis ka kambrisse,

kamber sai õnne täis.

Viimaks õnn tuli sahvrisse, lauta ja aita ka.

Rõivad veel mahtusid kohvrisse, siis pidi minema …,“ alustas Monika Rogenbaum Juhan Viidingu lihtsate luuleridadega, mis omal moel annavad ometigi edasi toonaste sündmuste traagika.

„Need read võtavad väga täpses sõnastuses kokku nii Eesti okupeerimist ja annekteerimist saatnud kommunistliku propaganda kui ka järgnenud tegelikkuse – sundmobilisatsiooni, küüditamise, kolhooside loomise ja pagulusse siirdumise,“ kõneles Rogenbaum, lisades, et tänapäeval ilmselt ei ole võimalikki seda valu, tragöödiat, muret, ahastust ja teadmatust päriselt ette kujutada. „Aeg teeb oma töö, aeg ei peatu. Kuid Eesti rahvas peab mäletama, mälestust hoidma. Eesti rahvas peab kokku hoidma, et need kuriteod ei saaks korduda,“ toonitas Rogenbaum, kes asetas mälestuskimbu Valga vallavolikogu ja vallavalitsuse nimel.

Memento esindaja Enno Kase märkis, et juuniküüditamise lainel viidi Eestist tundmatusse enam kui kümme tuhat inimest, Valgamaalt küüditati 363 inimest, nende hulgas 123 last. Kase rõhutas samuti mäletamise olulisust. „Tähtis on mäletada, aga ka mälestusi edasi anda. Aeg möödub ja järjest vähemaks jääb neid inimesi, kes mäletavad nõukogude okupatsiooni tõelist palet. Järjest vähem on neid, kes mäletavad, kuidas tunti hirmu pereliikmete pärast,“ tõdes ta, lisades, et ka Memento liikmete read paraku järjest hõrenevad.

Keskpäevasel mälestuskoosolekul asetasid leinakimbud küüditamisohvrite mälestusmärgile ka Valga Militaarmuuseumi, Memento Valgamaa Ühenduse ja Isamaa erakonna esindajad.