R, 9.12.2022

VIDEOLUGU ⟩ Kaitsevägi mälestas Värskas küüditatud ohvitsere

Arved Breidaks
, reporter
Kaitsevägi mälestas Värskas küüditatud ohvitsere
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Värskas mälestati leinapäeval juuniküüditamise käigus Eestist välja saadetud ja Siberis hukatud Eesti ohvitsere, kes juunis 1941 kutsuti Värskasse reservõppusele, siit edasi Petserisse saadeti ning enamikus järgneva aasta jooksul maha lasti.

«Värskasse kutsuti kokku põhja- või suvelaager või reservõppus ja 14. juunil koos teiste Eesti inimestega küüditati vähemalt 260 Eesti ohvitseri siit Värska õppeplatsilt. Nende hulgas vähemalt auastmes kolonel ja allapoole,» ütles Kaitseväe Akadeemia ülema asetäitja kolonel Riivo Valge.

«Viidi Petserisse, loeti ette käskkiri nende arreteerimise kohta ja me teame, et nendest enamus lasti maha Sosva vangilaagris samal 1941. või 1942. aastal,» lisas Memento Võrumaa esimees Silver Sild.

«On uuritud, kõik dokumendid ei ole meile kättesaadavad, kuid on hinnatud, et kuskil 37 invaliidi saime tagasi. Kõik teised hukkusid,» täiendas Riivo Valge.

Sel kurval päeval, mil lipud lehvisid pooles vardas, meenutati ja mälestati üle riigi neid Eesti poegi ja tütreid, kelle väljasaatmise ning mõrvamisega üritas võõrvõim 80 aastat tagasi murda Eesti rahva vastupanutahte ja –võime.

«Meie ajalooline õppetund on see, et riiki tuleb kaitsta koos ja organiseeritult,» sõnas Riivo Valge. «Kui me anname alla soovile kaasa rääkida, liiga pikalt mõelda, siis meid killustatakse ja murtakse ükshaaval, nii nagu 80 aastat tagasi.»

Leinapäeva rahvakogunemistel korrati järjepanu üle, et nõukogude okupatsiooni ajal Eesti inimeste kallal toime pandud kuritegusid ei või unustada. Ka mitte siis kui selle vahetud ohvrid on juba maamullas puhkamas.

«Tegelikult meie noored teavad väga hästi, mida see päev endast kujutab, mida ajalugu tegelikult räägib,» ütles Noorte Kotkaste Võrumaa maleva üks liidreid Romet Pazuhanitš. «Paljud arvavad, et noored ei tea seda, mis kõik 80 aastat tagasi juhtus, aga tegelikult teavad. Läbi meie noorteorganisatsioonide püüame anda noorliikmetele edasi just seda ajalugu.»

Pazuhanitši sõnul tulevad noorkotkad ja kodutütred igal võimalusel auvalvesse ausammaste ja mälestuskivide juurde ning nõnda oli see ka leinapäeval 14. juunil.

«Igal aastal räägime üle, miks me siin oleme, mis siin tegelikult ajaloos on juhtunud ja mida kõik need repressioonid, nõukogude võim on ajaloos siin korda saatnud,» kinnitas Pazuhanitš. «Tegelikult meie noored seda ka päris hästi teavad. Aeg-ajalt võib ununeda, aga tegelikult nad seda ei unusta.»

14. juunil 1941 toimunud küüditamine oli Nõukogude repressiivorganite esimene massiline väljasaatmine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest. Nende pereliikmed, umbes 7000 naist, last, vanurit saadeti samuti Eestist välja Siberisse, kus paljud hukkusid.

Märksõnad
Tagasi üles