Eesti looduskeskkonna tulevikueesmärgid said taaskäivituse

Vaade Akste vaatetornist Põlvamaal. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Teisipäevasel keskkonnavaldkonna arengukava avasündmusel pandi alus Eesti looduskeskkonna hoidmise eesmärkidele aastani 2030.

Kava hakatakse looma kuues valdkonnas ning sinna panustavad keskkonnaeksperdid, teadlased, futuroloog ning valdkonna huvilised.

2022. aasta lõpuks valmiv dokument annab ühtse tervikvaate kogu keskkonnavaldkonna arengule Eestis. Viimatine sarnane dokument loodi 2007. aastal ja see oli 2030. aastani kehtiva keskkonnastrateegia katusdokumendiks. Tänaseks on aga lisandunud nii eri alavaldkondade strateegilisi dokumente kui ka olulisi tegevussuundi, seetõttu vajame ühtset ja kokkuvõtvat dokumenti. Vaid metsanduse arengukava aastani 2030 koostatakse eraldiseisvalt.

Uus arengukava lähtub nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka ÜRO pikaajalistest sihtidest ning selle vajadus tuleb suuresti ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide olulisemaks muutumisest nii ühiskondlikul kui poliitilisel tasemel.

Avasündmus algas kell 10.30 ja koosneb kahest osast. Esimene pool oli täidetud inspireerivate kõnede ja aruteludega, teine pool aga mõeldud koostööpartneritele töö alustamiseks ja koos sihtide seadmiseks. Teises osas toimusid töötoad kuuel teemal: ringmajandus, kliima-õhk-kiirgus, meri ja vesi, elurikkus, keskkonnateadlikkus ja maa-ruum-ilmainfo.

Kokku moodustati 12 töörühma, kelle ülesandeks on välja selgitada valdkonna hetkeolukord ja probleemid, täpsustada eesmärke, teha ettepanekuid poliitikainstrumentide valikul ja mõõdikute seadmisel.

Kolm aastat enne arengukava kehtivuse lõppu tehakse põhjalik vahehindamine, et planeerida järgmisi samme.

Arengukava vajadust tutvustas keskkonnaminister Tõnis Mölder, täpsematest tegevustest rääkisid keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt ja riigikogu keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender. Majanduskasvu ja loodusressursside teemal arutlesid tippteadlased ja ettevõtjad: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, bioloog Aveliina Helm, Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe ja Rohetiigri nõukogu liige Merili Vares. Peaesineja Kopenhaageni Tuleviku Uuringute Instituudi direktor Carsten Beck tutvustas megatrende ja olulisemad suuniseid aastani 2050.