/nginx/o/2021/06/15/13850074t1h3c1c.jpg)
Suvised ilmad on toonud teedele ja tänavatele üha rohkem väikesi liiklejaid, kelle peamine liiklusvahend on tihti just jalgratas. Sellest ajendatult korraldasid Kagu-Eesti politseijaoskonna abipolitseinikud eelmisel nädalal lastele liiklusohutuse teemal veebiviktoriini «Rattaga ratastel», et kontrollida ja värskendada nende teadmisi.
Viktoriinile ootasid korraldajad eelkõige 3.–4. klasside õpilasi ning samuti jõudis üleskutse noortekeskusteni. Osavõtjaid oli ligi tuhat. Enamik vastuseid tuli koolide, osa ka noortekeskuste kaudu.
Kõige aktiivsemad osavõtjad olid Põlvamaalt ning neile järgnesid Võrumaa ja Valgamaa noored. Vanuse poolest olid kõige usinamad vastajad 10–14-aastased.
Iga päev üks küsimus
Esmaspäevast reedeni said kõik huvilised veebi vahendusel iga päev vastata ühele liiklusohutuse teemalisele küsimusele. Kagu-Eesti abipolitseinike koordinaator Rainer Rahasepp nentis, et kuna piirangute tõttu ei saanud noortega silmast silma kohtuda, ei jäänudki muud üle, kui üritada jõuda nendeni läbi interneti.
Selleks tegi Rahasepp eeltööd, suheldes tuttavate õpetajatega, kes olid tema sõnul ideest vaimustuses. «Neil läksid elevusest kohe antennid tööle,» ütles ta. Ka abipolitseinikud olid valmis kaasa lööma.
/nginx/o/2021/06/15/13850076t1h98f8.jpg)
Rahasepa sõnul mõtlesid korraldajad küsimusi koostades eelkõige sellele, mida on ise liikluses tähele pannud ja mille vastu noored on eksinud. «Näiteks ei pöörata tähelepanu sellele, et jalgrattal peab olema ka töökorras signaalkell. Samuti on oluline, et rattal oleks ees valge ja taga punane tuli, kuigi päevasel ajal ja hea nähtavusega ei ole see kohustuslik. Need on pisikesed asjad, aga liikluses äärmiselt olulised, et ohutus oleks tagatud,» lisas Rahasepp.
Üks küsimus oli ka üha populaarsemaks muutuva kergliikuri kohta. Tegemist on üsna uue sõiduvahendiga, millega liiklemise reegleid veel päris hästi ei tunta. «Nüüdsest on see seadusega reguleeritud,» mainis Rahasepp ja lisas, et selle kohta saab täpsemat teavet transpordiameti veebilehelt Liikluskasvatus. Samas rõhutas ta, et iga liikleja peaks olema valmis ka järeleandmisteks. «Eesõigusest ei pea kümne küünega kinni hoidma.»
/nginx/o/2021/06/15/13850075t1h4f45.jpg)
Põhjalikud vastused valmistasid viktoriini korraldajatele rõõmu ning Rahasepp kinnitas, et ka piirkonniti oli tase ühtlane. Samas üllatas neid, et paljud ei tea, kui vanalt võib laps koos täiskasvanud saatjaga rattaga sõiduteel sõita. «Oleme näinud, kuidas näiteks viie- või kuue-aastane laps sõidab lapsevanemaga suure maantee ääres. See on päris hirmus,» lausus Rahasepp. Sestap tuletab ta meelde, et iseseisvalt võib sõiduteel rattaga sõita 10–15-aastane, kui tal on jalgratturi juhiluba. Täiskasvanud saatjaga aga võib sõiduteel sõita alates kaheksa-aastaselt.
Abipolitseinikud olid ettevõtmisest õhinas
Töötukassas töötav Eve Breidaks tegeleb abipolitseinikuna eelkõige ennetustööga. «See on hästi südamelähedane valdkond,» kinnitas ta. Olles saanud varem kutse tulla lasteaeda liiklusohutusest rääkima, oli ta hea meelega valmis veebiviktoriini korraldamises kaasa tegema, sest piirangute tõttu pidi ta kutsest lasteaeda loobuma. Samas rõõmustas teda eriti, et viktoriinist osavõtjaid oli nii palju.
Andra Rahasepp on praegu pisikese lapsega kodune ning selles ettevõtmises nägi ta võimalust panustada nii noorte liiklusharidusse kui ka ühiskonda üldiselt. «Otsisin võimalust, kuidas olla taas aktiivne,» lausus abipolitseinik. Ka temale on ennetustöö südamelähedane teema. Tema ülesanne oli lugeda kõikide Põlvamaa koolinoorte vastuseid ning nende põhjal analüüsida, mis on hästi ning mis vajab veel selgitustööd. Rõõmu pakkus talle, et laste vastused olid sisukad ja põhjalikud. «Nad väljendasid end näiteks nii, et kui kiivrit ei kanna, saab pea saab haiget ja peab minema arsti juurde. See on ju tegelikult õige,» märkis ta.
/nginx/o/2021/06/15/13850077t1h442d.jpg)
Kaidy Tõruke töötab trükiettevõttes. Teda ajendas kaasa lööma osaliselt isiklik kogemus. «Olen ise näinud liikluses palju, kuidas väiksed lapsed eksivad väga lihtsate reeglite vastu. Nad ei paista olukorra tõsidust mõistvat,» lausus ta.
Kuna Tõruke õpib praegu ka kujundust, otsustas ta kujundada viktoriini küsimused ja vastused plakatitena, mis oma pilku püüdva välimusega lapsi osalema kutsuks. Hiljem oli tema ülesanne korrastada saadud vastuseid. «Abipolitseiniku tavalise töö kõrvalt oli see väga lahe ja teistmoodi ettevõtmine,» nentis ta.
Loosiauhinnad
Viktoriini parimaid sel korral välja ei selgitatudki. Rahasepa sõnul on võitjad kõik, sest liikluses tormakusele kohta ei ole. Siiski jagati ka auhindu ning kel oli loosiõnne, sai omale mitmesuguseid rattatarvikuid.
Viktoriinist saadud andmed jõuavad Rahasepa sõnul piirkonna politseinikeni, kes omakorda saavad neid kasutada näiteks ennetustöö plaanimisel või järelevalve korraldamisel. Samuti saab andmed transpordiamet, kellele võivad need tulla kasuks tulevaste liiklusohutuskampaaniate loomisel.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/29/15422066t1h78aa.jpg)