Kristina Pihlapuu: Tulgõ aga tulgõ!

Kristina Pihlapuu Foto: Erakogu

Norstati värske uuringu kohaselt on eestlastel plaan suvel aktiivselt Eestimaad avastada, kuid kas selle tõdemuseni jõudmiseks oli vaja seda tuhandelt inimeselt üle küsida? Minu arust mitte. Aga eks ole ju tore teada, kui paljud meist leiavad, et kodumaal on veel, mida näha ja kogeda.

Minu arust on Eestimaa igal ajal võrratu koht. Kirugu eestimaalased seda talvel läbi sombu kodu poole rühkides kui palju tahes. Aga suvel on see eriti kaunis paik ja kes leiab endale Lõuna-Eesti metsade vahel pelgupaiga, on ilmselt õnnega koos. Kellele seda Egiptust vaja ongi. Minule igatahes mitte. Seetõttu ei pane imestama, kui ka pealinlased ja muu kandi rahvas oma sammud siia Eestimaa veere poole seavad.

Kohvikupidajad, käsitööga kauplejad ja kogu meelelahutusrahvas võib üle pika aja ilmselt rõõmustada, sest hooaeg tõotab tulevat viljakas. Valitsus on andnud linnaloa ja pikalt elamustenäljas olnud rahva isu tundub olevat suur. Juba möödunud nädalavahetus tõi välja nii suured kui väikesed ning melu ja päiksepaistegi ei näita raugemise märke. Kas nüüd ongi käes suvi? Vaikselt kipuvad mõtted sinnapoole liikuma küll.

Kogu meelelahutusrahvas võib üle pika aja ilmselt rõõmustada, sest hooaeg tõotab tulevat viljakas. Pikalt elamustenäljas olnud rahva isu tundub olevat suur.

Kuidas aga mõjutavad kaugemalt tulijad kohalike käimisi ja tegemisi? Kas nüüd tuleb naabrinaiselt meepurk soetada senisest kallima hinnaga või saavad pere pesamunad laadal ühe õhupalli vähem? Kas nüüd algab võidujooks looduskaunitesse kohtadesse, kus oma õhtu lõkke ääres mõnusalt mööda saata, või saavad metsa alt omale karbikese metsmaasikaid vaid kiiremad? Saab näha.

Ega tegelikult saagi kohvikupidajatele või kultuurikorraldajatele ette heita, et nad rahvast siia kanti ahvatlevad. Pikalt on istutud tegevusetult just selle hetke ootuses. Las neilgi olla pidupäev! Ja küllap ei ole inimestel kahju ka tavalisest veidi rohkem meelelahutuse ning kõige hea ja parema eest välja käia. Samuti tahaks loota, et Eesti on siiski veel piisavalt suur, nii et kõigile leidub üks päris oma paik, kus soovi korral omaette mõtteid mõlgutada.

Mitmesugused pidustused ja muud vahvad üritused on juba hoo sisse saanud ning palju on veel ees. Kui möödunud aasta on vähemalt mulle midagi õpetanud, siis ilmselt hoolivust, teistega arvestamist ja kokkuhoidmist. Südamest loodan, et erimeelsustest hoolimata on need olnud olulised märksõnad enamikule meist. Siit saab ainult edasi minna ja ega siis midagi, kui hakkame sättima. Ikka selle kauaoodatud suve poole. Tulgõ aga tulgõ!

Tulgõ aga tulgõ!