Aasta tegevusjuhendaja tiitlit kannab teisipäevast Põlvamaal asuva Maarja küla tegevusjuhendaja Joris Geurden, kes on valinud Eesti oma teiseks kodumaaks ja palub end seetõttu kutsuda eestipärase eesnimega Lauris.
Aasta tegevusjuhendaja tegutseb Maarja külas
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Silvia Peetsi andmeil on Joris (Lauris) Geurden olnud mitme uue algatuse eestvedaja. Nii pani ta koostöös partneritega Leedust ja Taanist kokku koolitusmaterjalid seksuaalkasvatuse läbiviimiseks erivajadustega inimestele. Tema erilise tähelepanu all on olnud liitpuudega kliendid, nendega suhtlemisstiilide ja -võimaluste leidmine ning nende füüsilise vormi hoidmine.
Jalgrattaga Belgiasse
SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheimi sõnutsi tuli Geurden 2007. aastal esmalt vabatahtlikuks, sõitis siis jalgrattaga mõneks ajaks Belgiasse tagasi, misjärel naasis uuesti. «Tööl on ta meie juures olnud üle kümne aasta. Tema põhisõnum naastes oli, et Belgias on kõik asjad juba paika loksunud ning rutiinis, aga Eestis on kõik veel muutuses. Panustada tahtis ta just siinsesse erihoolekandesse,» märkis ta.
Elamise soetas noor mees endale Tartusse, kus aitas kaasa sealse kogukonna loomisele. Sellest kevadest toimetab ta taas Maarja külas, kus aprilli lõpus valmis kuues peremaja, mille elanikud vajavad igapäevaelus toetamist.
Seksuaalkasvatuse materjale on Geurden välja töötanud koos Leedu ja Taani partneritega ning jaganud seejärel vastavat teavet üle Eesti. «Sellepärast ongi ta meil tööl osalise koormusega, et tal oleks aega tegeleda ka muude asjadega,» põhjendas juhataja.
Erilist hoolt vajavad liitpuudega kliendid, kes on kas kõnetud või siis oma füüsilise või vaimse seisundi poolest väga nõrgad. «Koos rehabilitatsioonimeeskonnaga nuputatakse, kuidas nad saaksid end arusaadavaks teha ning oma päeva vähegi teistsuguseks muuta. Näiteks kasutatakse eri materjalidest põllesid, mida on võimalik katsuda. Tundetoas saab mängida valgusega. Lauris vaatab, mis kellelegi sobib, kasutades lõhnu, materjale, muusikateoseid. Samuti teeb saalis mitmesuguseid rullimisi. Kõik harjutused on hästi lihtsad, samas sobivad ja aitavad päeva sisustada,» rääkis Mikheim.
Vabalt valdab Lauris eesti, inglise, saksa ja prantsuse keelt, nüüd hakkas õppima ka vene keelt. Maarja küla esindab noor mees Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidus, kus on juhatuse liige.
«Ta mõtleb arengu ja kvaliteetse teenuse pakkumise peale igal sammul, mitte kunagi isiklikku heaolu või mugavust arvestades, vaid klientide soove ja võimekust silmas pidades. Õigupoolest ei ole ta aasta, vaid aastate tegevusjuhendaja!» leidis Ly Mikheim.
Parimaid tunnustati Tartus
Parimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid tunnustas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon teisipäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas. Sel aastal esitati tunnustamiseks 15 kategoorias 149 inimest – rohkem kui kunagi varem.
«Eelkõige tahaks tänada kõiki märkajaid, kes kandidaadid esitasid. Märkamist ja üksteise tunnustamist ei ole meie keerulises töövaldkonnas kunagi liiga palju. Pärast rasket aastat on hea hetk märgata oma töökaaslast, partnerit ja teisi olulisi inimesi, kes on sotsiaalvaldkonda panustanud,» lausus assotsiatsiooni juhatuse esimees Sirlis Sõmer-Kull.
Videotervitusega tunnustasid parimaid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
AASTA SOTSIAALVALDKONNA TÖÖTAJATE NOMINENDID LÕUNA-EESTIST
Elutöö tegija
Helle Känd (MTÜ Maarja Tugikeskus, SA Maarja Küla, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Tartu Maarja kool)
Vilve Lepik (Antsla vallavalitsus)
Ly Mikheim (SA Maarja Küla)
Aasta hoolekandeasutuse juht
Agnes Areng (Sangaste Kodu)
Eve Ilisson (Võru linnavalitsus)
Kalju Sinisalu (Paju Pansionaadid MTÜ)
Aasta sotsiaaltöötaja
Maila Sarap (Valga vallavalitsus)
Aasta lastekaitsetöötaja
Maire Baumverk (Valga vallavalitsus)
Aasta tegevusjuhendaja
Joris Geurden (SA Maarja Küla)
Merliin Kookmaa (Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskus)
Aasta hooldustöötaja
Elge Luht (Piigaste Südamekodu OÜ)
Allikas: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon