L, 28.05.2022

Võrumaa võidutuli on töökates kätes

Kristina Pihlapuu
Võrumaa võidutuli on töökates kätes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitseliitlasest tuletooja Ainar Sadonski soetas hiljuti Võru vallas Oraval perele talukoha ning plaanib nüüd sealset külaelu edendama hakata.
Kaitseliitlasest tuletooja Ainar Sadonski soetas hiljuti Võru vallas Oraval perele talukoha ning plaanib nüüd sealset külaelu edendama hakata. Foto: Arvo Meeks

Selle aasta võidutule kandjate varajane lapsepõlv jääb taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaega. Tänavune Võrumaa kaitseliitlasest tuletooja paistab silma erinevate oskustega.

Selle aasta võidutule kandjate varajane lapsepõlv jääb taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaega. Tänavune Võrumaa kaitseliitlasest tuletooja paistab silma mitmesuguste oskustega.

Kaitseliitlane Ainar Sadonski meenutas oma esimesi mälestusi taastatud vabariigi ajast kodutalus Luhamaal. «Maal oli vahva,» rääkis ta. Tema pere talu asub piiri ääres ning mundris kaitsjad on Sadonskile tuttavad juba poisipõlvest. «Kui iga päev piirivalvepatrull kodu juurest läbi käib, siis ikka puutub sellega kokku,» rääkis ta ja lisas, et aeg-ajalt sai uudistatud isegi piirivalvurite automaatrelvi.

Aastaid hiljem viisidki noormehe teed riigikaitse radadele, kui ta ühines Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Noored Kotkad. «Nii kui kell kukkus, sai mindud,» kirjeldas ta oma 14. sünnipäeva ootust, et saaks võtta osa Kaitseliidu patrullvõistlustest. Esialgu vaid suurest soovist osaleda võistlusel kasvas välja aastatepikkune tegutsemine koos organisatsiooniga. «Käisime naabripoisi ja teiste tegelinskitega aastaid võistlustel ja esindasime maakonda vabariiklikel üritustel,» lisas ta.

Naljatledes meenutas Sadonski oma toonast juhendajat, kes oli agar oma hoolealuseid kõiksugu võistlustele kirja panema. Kord saabus poisile kutse tulla pidulikule koondusele, kuna ta oli võitnud esimese koha kunstivõistlusel. «Ma pole tänase päevani näinud, milline see pilt oli, mis võistlusele läks,» tunnistas ta, et juhendaja ja kunstiõpetuse õpetaja saatsid töö võistlusele ilma tema teadmata.

Sadonski sõnul on rühmavanematel täita suur roll. See, kuidas nemad rühmade tööd korraldavad ja lapsi motiveerivad, mõjutab oluliselt noorte jätkamist Kaitseliidus ka pärast noorteorganisatsioonist välja kasvamist. «See tagant utsitamine on kindlasti üks asi, mis viib edasi,» märkis ta.

Mees nagu orkester

Noored Kotkad ja Kaitseliit teevad tihedalt koostööd ning Sadonski sõnul oli sinna edasi liikumine loomulik jätk. «Kui 18. eluaasta ette lõi, tuli järelikult kohe ka Kaitseliitu minna,» lausus ta. Seal tegutsebki ta nüüdseks mitmel rindel ja sõjalisi erialasid omavahel sidudes. «Kui mul on olnud võimalus midagi õppida, olen seda ära kasutanud ja kokkuvõttes on see andnud mulle suurema pildi,» selgitas ta, miks ta ei ole spetsialiseerunud vaid ühele erialale. Teadmiste kogumine mitmesugustelt aladelt tuleb Sadonski sõnul otsuste langetamisel suuresti kasuks. Nii teebki ta kaasa näiteks laskeharjutuste korraldamisel ning õpetab teisi vabatahtlikke. «Teatud asjad on endale nii selgeks tehtud, et kannatab ka teistele edasi anda.»

Ainar Sadonski püüab igal aastal kogu perega osa võtta maakaitsepäevast, et ka nende väiksed spetsialistid, nagu ta oma kolme last nimetas, saaksid osa võidupüha võitlusvaimust.

Sadonski rõhutas, et Kaitseliidus tegutsemine on olnud väärt kogemus. «Olen saanud sealt töö, elukoha ja kaudselt ka naise,» ütles ta ja lisas, et tutvused, mis seeläbi sõlmitud on, tulevad kasuks ilmselt veel pikalt Kaitseliidust väljaspoolgi. «Sinna tuleb ikkagi eriline punt kokku. Kõik on omaette spetsialistid ja oma ala asjatundjad. Kes on talunik, kes korstnapühkija või puusepp,» tõi ta välja kaaslaste ametialasid.

Mäletame neid, kes vabaduse tõid

Uudise, et temagi on üks nendest, kes võidutule toojateks välja valiti, võttis Sadonski vastu tagasihoidlikult. «Kui vaja, siis vaja.» Võidupüha aga peab oluliseks kogu nende pere. «See on aeg, mil tuleb mäletada ka neid, kes vabaduse siia tõid,» sõnas ta. Perega tahavad nad igal aastal osa võtta maakaitsepäevast, et ka nende väiksed spetsialistid, nagu ta oma kolme last nimetas, saaksid osa võitlusvaimust, mida pakub võidupüha.

Varasematel aastatel on Sadonski käinud võidupüha paraadil rivikoosseisus nii automaadi kui ka kuulipildujaga. Viimati aga osales ta viis aastat tagasi ning siis proovis liinuri ametit. Selle ülesande täitja vastutab väeosa joondumise eest. «See on vaieldamatult kõige rängem amet paraadi juures,» lausus ta.

Ka tuletooja ülesande vastu võtmisel sai Sadonskile määravaks tema huvi katsetada võimalikult palju ameteid. Tule toomiseks ta seekord erilisi ettevalmistusi ei tee, kuid eelnevatel aastatel tuli proove teha mitu korda. Pidupäevale läheb ta vastu rahuliku südamega, kuna kaitseliitlastel algavad tegevused juba päev varem.

Hakkab külaelu edendama

Mitmel rindel tegutseb Sadonski ka väljaspool Kaitseliitu. Peagi lõpevad lihameistriõpingud ning kevadel soetas pere Võru vallas Oraval endale talukoha, mida nad nüüd usinalt kõpitsevad. Oma võidutule viibki Sadonski tänavu just sinna.

Tema sõnul on kurb vaadata, kuidas suured talumajad seisavad tühjalt. Nüüd on perel plaan vaikselt kodukohas külaelu edendama hakata. Lähiaastatel kavatsevad nad Põlvamaalt päriseks tagasi Võrumaale kolida. Kui Sadonskil Kaitseliidu tegevuste, talu ehitamise ja kolme lapse kasvatamise kõrvalt aega üle jääb, meeldib talle vahel ka õng vette visata ja kalastada.

 

Võrumaale toovad võidutule Ainar Sadonski ja Kaisa Niilo.
Võrumaale toovad võidutule Ainar Sadonski ja Kaisa Niilo. Foto: Kristiina Tint

Võrumaa naiskodukaitsjast tuletooja

Tänavune naiskodukaitsja, kelle abil võidutuli Võrumaale rändab, on Kaisa Niilo. Kaitseliiduga ühines ta juba gümnaasiumiõpilasena 2008. aastal. Kuna tema praegune abikaasa kuulus tol ajal juba kaitseväkke, nägi ta nende tegevust kõrvalt. «Eks see maailm tundus alguses teistsugune ja põnev,» põhjendas ta oma otsust.

Üheksa aastat oli Niilo Võrumaa ringkonna esinaine ning samuti on ta olnud kõigil suurematel õppustel staabiassistent. Hiljuti pälvis Niilo ka kaitseministeeriumi hõbe-rinnamärgi. Tema sõnul on alati tore olla tunnustatud, kuid see au kuulub siiski kogu Võrumaa ringkonna Naiskodukaitsele. Kaitseliidust leiab ta enda sõnul kindlustunde. «Ükskõik mis olukord meil ette tuleb, koos saame sellest jagu,» kinnitas ta.

Tuletoojad Põlvamaal

Põlvamaale toovad võidutule Liisi Pikki ja Ainar Härm.
Põlvamaale toovad võidutule Liisi Pikki ja Ainar Härm. Foto: Toomas Nigola

Ainar Härm kuulub Kaitseliitu 2008. aastast. Põlva maleva pealiku Kaido Kivilo sõnul paistab kapral Härm eriliselt silma sõjalises väljaõppes osalemisega. Kui Kaitseliit pidi möödunud aastal toetama piirivalvet idapiiri julgestamisel, oli Härm üks aktiivsemaid vabatahtlikke.

Liisi Pikki on Naiskodukaitses tegutsenud juba kümme aastat. Ta on andnud oma panuse ürituste korraldamisel ning esindanud Põlva ringkonda vabariigi tasemel. Alates sellest aastast juhib ta Mehikoorma rühma noorkotkaid ja kodutütreid.

Tuletoojad Valgamaal

Valgamaale toovad võidutule Ain Kornel ja Jane Pang.
Valgamaale toovad võidutule Ain Kornel ja Jane Pang. Foto: Paul Poderat

Ain Kornel kuulub Kaitseliitu 2011. aastast. Ta lööb aktiivselt kaasa maleva tegevustes ning aitab teisi alati hea meelega. Aastad on teinud temast tegusa ja hea kamraadi oma üksusekaaslastele. Kornel toetab ka noorte tegemisi ja on neile abiks näiteks võistluste kontrollpunktides ja laagrites.

Jane Pang kuulub Kaitseliitu 2014. aastast. Ta on esindanud Valga ringkonda mitmel sõjalis-sportlikul võistlusel. Samuti on teda tunnustanud nii malev kui ka ringkond.

 

Võidutuli saab alguse Paidest

Tänavu 20. augustil möödub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest ning seetõttu on võidupüha tuletoojateks 1991. aastal sündinud naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased.

23. juuni hommikul kell 7 heiskavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad Paide keskväljakul Eesti lipu ning kell 11 algab võidupüha paraad.

Tuletoojad saavad paraadil Paide keskväljakul president Kersti Kaljulaidilt võidutule, et see viia oma kodukanti.

Märksõnad
Tagasi üles