Mati Määrits: jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Mati Määrits. Foto: Kristjan Teedema

Astusime just äsja üheskoos astronoomilisse suvesse ja jaaninädalasse, kuigi suvised ilmad on juba mõnda aega kestnud ning rohi kõrgeks kasvanud. Kuna oleme pikalt koroonapiirangute kütkes olnud, kipub hing kahtlemata omasuguste sekka. Ja kus siis mujal kui jaaniõhtul end tühjaks rabeleda või siis vähemalt hästi tunda.

Kui maruliseks nii mõnelgi pool pidu kujuneb, sõltub suuresti ilmast. Viimatine ilmateade aasta üheks olulisemaks õhtuks kuigi suurt lootust ei anna – seega õnnestub loodetavasti vähemalt loodusel kõige tulisemaid päid jahutada ning ühtlasi vältida tule levimist kaugemale.

Kindlad võidumehed on need, kellel on äikese ja tugeva saju puhuks tagataskus plaan B: näiteks rehealune või muu peavari, kuhu rahvas suunata. Alati on parem, kui peol on kindel õhtujuht, kel oskust vägesid kõikvõimalikes olukordades suunata. Võib ju isetegevus vahel päris kalliks maksma minna.

Siiamaani on meeles ühe Põlvamaa omavalitsusjuhiga juhtunu, kes oli palutud ühe küla lõket süütama. Kuna keegi «tarkpea» oli puitmaterjali ohtra süütevedelikuga üle valanud, piisas tulelõõma tekkeks ühestainsast tikust, mistõttu vallavanem ei jõudnud enam eemale hüpata ja ta nägu sai tõsiselt kannatada.

Mõistlik on ka jaanitulesid hajutada, et kõik munad ühes korvis poleks. Esimesed olidki juba lõppenud nädalavahetusel ära. Ilm oli ju kuldne ja mida rohkem veel tahta!

Siiamaani on meeles ühe Põlvamaa omavalitsusjuhiga juhtunu, kes oli palutud ühe küla lõket süütama.

Habemega probleemiks on saanud kainete grupijuhtide olemasolu. Küllap kuuleme seegi kord pärast pühi, kui palju alkoholi tarvitanud juhte sedapuhku vahele jäi. Au ja kiitus kainet meelt säilitavatele kaaskondsetele, kellel üha lärmakamaks muutuvas seltskonnas olemine tõenäoliselt üsna piinarikas võib olla! Ja ikkagi on neid liiga vähe.

Ega siin muud teed olegi, kui otsida ebatraditsioonilisi lahendusi. Omavalitsus või kogukond saab kokku panna bussi- või külatakso ringid, mis pidulisi toovad ja viivad. Autota tulijaid võiks oodata lausa kingitus – näiteks kapatäis koduõlut või siis mõne memme tehtud käsitöö.

Oma õuel tuld tehes on muidugi lihtsam, aga seal ei ole seda ühesolemise tunnet, mida me tegelikult hädasti vajame. Eriti nüüd, pärast karmi isolatsiooniaega.