/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2021/06/25/13874220t1h8664.jpg)
Sellenädalase reoveeuuringu tulemuste kaardil hakkavad valdavalt rohelisel foonil silma üksikud asulad, mille koroonaviirusenäidud on suured ja väga suured. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusenäidud veidi suuremad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Kesk-Eestis.
Nädalaga on kaardi üldpilt muutunud rohelisemaks. Samas on pildile ilmunud taas üksikud suure ja väga suure viirusesisaldusega proovitulemused.
«Koroonaviiruse sisaldus on muutunud väga suureks Viimsi-Muuga veepuhasti piirkonnas, samuti Ahtmes. Jõhvi ja Rapla puhastitest võetud proovide viirusesisaldus on nendega võrreldes veidi väiksem, kuid siiski suur. Seejuures on Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks püsinud viimased neli nädalat siiski stabiilselt üsna madal,» rääkis uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Viiruse laialdasema leviku ajal võeti proove vajadust mööda ka väiksematest asulatest. Kuna viimastel nädalatel on viiruse levik olnud üle Eesti üsna tagasihoidlik, siis sedapuhku väiksematest asulatest proove ei võetud.
Suuremates linnades kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid.