Üks mure on pandeemia ajal kõigil. Ja loomulikult ka ühine eesmärk seljatada viirus, mis loksutas lahti senised toimivad süsteemid, traditsioonid, harjumused – kõik selle, mida oleme harjunud pidama oma igapäevases elus enesestmõistetavaks normaalsuseks. Aga eks seegi kriis on mingil ajal mööduv halb unenägu, mis jääb loodetavasti ajalukku. Või siis halvimal juhul õpime sellega lihtsalt elama.
Tõsiselt häiritud on koroonapandeemia tõttu olnud kultuuritegevus ja juba ammu pole koos saanud harjutada paljud huviringid: koorid ja tantsutrupid. Praegu veel ei ole kahjud loodetavasti nii suured, et neid ei annaks korvata, nii et saaksime seejärel edasi liikuda. Ja olen veendunud: edasi liigume praegusel perioodil, mil viirus meid taas kord veidi kergemini hingata laseb, kindlasti ka veidi tugevamate, leidlikumate ja targematena kui seni.