Arved Breidaks: kuum ilm nagu esimene lumi

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Eesti inimesi eelmisel nädalal tabanud tavatu kuumalaine tõstatas igiammuse küsimuse: kas on olemas ilma, mis eestlasele ka sobiks? Kurdetakse ju kogu aeg, et on liiga külm või liiga palav, liiga kuiv või hoopis uputab – igal juhul on ilm meil sobimatu.

Kui eestlane põgeneb kodumaiste jahedate madalrõhkkondade haardest lõunamaa selge taeva ja sooja mere manu, ilmuvad sotsiaalmeediasse naabreid kadedaks ajavad pildid nappidest kehakatetest ja vihmvarjuga kokteiliklaasidest, saateks rahulolevad ohked, et küll on ikka mõnus, kui varjus on sooja 30 kraadi.

Ent kui kodukamara kohal sätib suvine kõrgrõhkkond end mõneks ajaks sisse ja päevasooja 30 kraadi kanti tõstab, kipub reaktsioon olema vastupidine. Liiga kuum! Kuidas end kuuma eest kaitsta? Appi, kliima soojeneb! Aiamaa närtsib! Kas nüüd jääbki nii?

Taolises meeleolu kõikumises võiks märgata vastuolu või isegi isiksuse kahestumist. Oktoobrist saadik õhkame päikese järele ja kui see juunis kodulaotusest täiega alla lajatab, on nina ikka vingus. Kunagi pole piisavalt hea.

Järele mõeldes pole selles midagi imelikku, et eestlane kipub kodust kuumust, kui see kestab üle kahe päeva, pigem põlgama. Ilmateenistuse statistika kohaselt on näiteks Võru aastate 1991–2020 keskmine õhutemperatuur 6,5 kraadi. Selle perioodi juuni keskmine temperatuur on olnud 15,9 kraadi (mullu 18,6). See on selline enam-vähem tase, milles Lõuna-Eesti inimesed on harjunud elama ja mida nende keha ning vaim üldjuhul ilmakatlalt ootab.

Oktoobrist saadik õhkame päikese järele ja kui juunis see kodulaotusest täiega alla lajatab, on nina ikka vingus.

Kui inimene saab mida iganes kaks korda normaalsest rohkem, kutsub see esile reaktsiooni. Liigne lihasöömine põhjustab puhitused, liigne alkohol viib mõistuse, liigne kiirustamine või hulljulgus võib maksta elu. Ootustekohasest oluliselt erinev õhutemperatuur tekitab eufooria, mis peagi läheb üle masenduseks. Nii nagu esimene lumi on ilus-ilus, kuid kui seejärel viis päeva järjest majaesist rookida tuleb, paneb see vanduma.

30-kraadine ja kõrgem õhusoojus pole meile normaalne, vaid erakordne olukord, mis inimese vaimset ja füüsilist tervist silmas pidades võimalikult kiiremini mööduda võiks.

Turismireis palmide alla või ka leili viskamine 110-kraadises saunas on inimese teadlikult esile kutsutud ja lühiajaline erandolukord. Selleks pannakse vaim valmis. Kuumalaine on aga midagi, mida me ise kontrollida ei saa ning sellised olukorrad kipuvad tekitama ärevust.