Põlvalased otsisid paigavaimu

Retke juhtis Tiia Allas Võru instituudist. Foto: Niina Siirmann

Veidi pärast jaanipäeva sai Jakob Hurda seltsi korraldusel teoks retk „Madis ja Ants Kõivu radadel paigavaimu otsimas“, retkejuht oli Tiia Allas Võru instituudist.

Vennad Madis Kõiv (1929 - 2014) ja Ants Kõiv (1935 - 2020) tegid oma elutöö küll vastavalt Tartus ja Tallinnas, aga nad on olnud tihedalt seotud Põlva-kandiga. Nende ema Adele Kõiv (neiuna Kiislar) kasvas üles Põlva lähedal Kähri külas Pekri talus.

Tiia Allas alustas juttu Põlva kalmistu esisel platsil. Paigavaimu üle mõtiskles ta võru keeles, millest arusaamisega kuulajatel raskusi polnud. Madis Kõivu jaoks oli siinne paigavaim nii oluline, et ta soovis oma viimset puhkepaika vanavanemate kõrvale Põlva kalmistul. Tema kalmu tähistab ilus põllukivi. Ka tema näidendi „Õhtuvalgus“ tegevus toimub Põlva kalmistul.

Allas rõhutas sedagi, et ehkki vennad olid reaalala inimesed (Madis füüsik, Ants tehnikateadlane), on nad ennekõike tuntud kirjanikena. Madis Kõivu kirjanduslik pärand on suur ja žanriliselt mitmekesisem, Ants Kõiv on kirjutanud võrukeelseid näidendeid.

Põlvast siirdus buss endise Kiuma mõisa aladele, kus retkejuht juhtis tähelepanu kaitsealusele männile – karo katku petäile –, millest Madis Kõiv on mitmel korral kirjutanud.

Pikem peatus tehti Kähri õigeusu kalmistul. Madis Kõiv on oma käigust samale kalmistule kirjutanud novellis „Nuuma Aljla“, kirjeldades oma noorpõlvesõbra Aleksander Nuuma traagilist saatust.

Pärast väikest peatust Kähri kiriku juures suundusid reisilised Pekri talu maadele. Tallu asusid Kõivude vanavanemad 1897. aastal. Siin asunud pagaritöökojast tuli ka talu nimi. Elust Pekril on Madis Kõiv põhjalikult kirjutanud raamatus „Kähri kerko man Pekril“. Klassikaks on saanud kahasse Aivo Lõhmusega loodud näitemäng „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“, mis samuti Pekri-aineline. Talu kuulub Kiislerite (Kiislarite) järeltulijatele siiani. Taluõues lasi Tiia Allas kõlada Ants Kõivu mälestustel, mida ta 2017. aastal siinsamas kogus. Kui üldiselt veedeti Pekril suvesid, siis Ants käis mõne aasta Kiumas ka koolis. Temalt on ilmunud näidendikogumik „Viiekõistõ rüänurmõn“. Üht tema näitemängu – „Perändüst“ – sõideti otse Pekrilt Kiuma rahvamajja vaatama.

Rahvamajas ootas Kiuma raamatukoguhoidja Maie Nõmme ja raamatukogus kooskäiva Neljapäevaklubi naiste kaetud kohvilaud imemaitsva tordiga. Rahvast tuli järjest juurde ja peagi algaski (täismajas!) etendus.

Põlva linna harrastusteatri jaoks on Sirje Villa käe all valminud „Perändüs“ üks armastatumaid lavastusi, mida on mängitud juba 2013. aastast alates. Tegu on humoorika lavalooga, mis kujutab elu sõjaeelses külas. Päranduse jagamisest ei tule kahjuks midagi välja, sest riigikord on muutunud ja pärandus läheb hoopis riigile! Põlva harrastusnäitlejate väga hea tase sai taas kinnitust. Suurepärased mahlakad rollid lõid Ester Liblik, Salme Paabut, Urve Järg, Ilmar Tagel, Janno Rüütle, Ülo Needo jt.

„Suur tänu Tiia Allasele ülimalt põhjaliku ja sisuka ülevaate eest, mis kinnitas, et tegu on parima Madis Kõivu loomingu tundjaga!” tunnustas teda Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts.

Allasel oli ka tubli abiline, poeg Aadi, kes aitas tehniliste vahenditega. Omal ajal mängis Aadi „Perändüses“ setopoiss Hööd´öt. Nüüd on selles rollis Carl Umbleja.