Kiri: Otepääl võiks olla mälestusmärk ka kommunismiohvritele

Foto: Reet Ohna

Väikses linnakeses Otepääl asub lausa kaks Punaarmee võitlejatele pühendatud mälestussammast: Kaarnajärve ääres ja Olerexi tankla kõrval. Mõlemal umbes kahe meetri kõrgusel tahukal paiknevad ühesugused kujunduselemendid ja kirjad: «Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armee võitlejatele» (ka vene keeles) ning aastaarvud 1941–1945. Ülaosa kaunistab viisnurk sirbi ja vasaraga.

Maapinnal lebavad väiksemad plaadid kirillitsas slaavipäraste nimedega. Kuna mälestusmärgid on pandud üles pärast 1950. aastat, tekib kahtlus, kas need isikud ikka on sinna maetud või on tegemist kenotaafidega – hauamärkidega mujale maetud surnutele.

Hiljuti raiuti tankla kõrval mälestusmärgi ümbert puud maha. Probleem maharaiutud puudega on nii-öelda torm veeklaasis. Elupuud nimetatakse aiandusalases erialakirjanduses hekitaimeks. Järelikult on maha võetud ülekasvanud hekitaimed.

Tasakaaluks sellele, et Otepääl on vallutajad hästi tähistatud, tahaks näha mälestusmärki ka kohalikele inimestele – kannatanutele. Suri ju punavõimude brutaalse tegevus tõttu tuhandeid Eesti Vabariigi kodanikke. Paljud süütud perekonnad lõpetasid elu Siberisse küüditatult, paljud lasti lihtsalt maha, paljud pidid kodumaalt kabuhirmus põgenema.

Kuuldavasti asus Olerexi tankla asemel kunagi kultuurimaja, kuhu koguti kokku küüditatavaid.

Olen mitu korda pöördunud valla poole kavanditega, kuidas kujundada EELK pastoraadi õues asuv lagunenud munakiviehitis kommunismiohvrite mälestusseinaks. Õue idaosas on pastoraadihoone, kus asub Eesti lipu muuseum, platsi keskel Jakob Hurda kuju, põhjaosas Lesknaise-vaeslapse kabel. Kommunismiohvrite mälestusmärk tuleks lõunaküljele.

Linn saaks juurde ühe esindusväljaku ja süütult kannatanud kodanikkond oleks vääriliselt tähistatud.