Margus Viigimaa: südametervis on me endi kätes

Kardioloog Margus Viigimaa. Foto: Remo Tõnismäe

Regulaarne liikumine ja tervisetreening on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigusi. Ka juba haigestunud südamele on tervenemiseks ja töövõime säilitamiseks vajalik regulaarne kehaline aktiivsus.

Viimase 30 aasta jooksul on Eestis alla 65-aastaste inimeste südamesurmade arv vähenenud üle 50 protsendi. Sellest hoolimata on südamehaiguste koorem ühiskonnale raske. Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja kõige tõhusam viis selleks on muuta oma eluviis tervislikuks.

Südametervist kahjustavad oluliselt suur kolesteroolisisaldus veres, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, kroonilised põletikukolded (näiteks halb hammaste tervis), alkohol, unehäired ja veel mitu tegurit. Tervisliku elustiili peamised komponendid on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Südametervise juhtimisel on jäme ots – üle 50 protsendi – meie kätes.

Euroopa kardioloogide seltsi «Terve südame valem» soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit mõõdukat liikumist päevas. Kõige olulisem on liikumise regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab ka rahulik liikumine.

Isegi kord nädalas tehtav tervisetreening ei kompenseeri eelnevate päevade puudujääki ega kaitse südant piisavalt.

Istumine kahjustab oluliselt südant ja veresooni. Rootsis tehtud uuringute alusel istub keskmine inimene kaheksa-üheksa tundi päevas. Väga sarnane on olukord ka Eestis. Pika istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi: tõuseb trombioht, kiireneb lupjumine, aeglustub ainevahetus. Istumist nimetatakse «uueks suitsetamiseks» – suitsetamisega südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Isegi kord nädalas tehtav tervisetreening ei kaitse südant piisavalt.

Olulist rolli mängivad ka psühhosotsiaalsed faktorid ja stress, põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist.

Kõrge stressitase on üks peasüüdlastest suures südamehaiguste levimuses ja niinimetatud terviselõhes Lääne- ja Ida-Euroopa riikide vahel. Sageli haaratakse esimesena ettejuhtuvate stressimaandajate järele nagu alkohol ja sigaretid. Kahjuks nii stress ainult süveneb, tekivad lisaprobleemid ja kahjustada saavad süda, veresoonkond ning kogu organism.

Regulaarne kehaline aktiivsus alandab stressi ja avaldab soodsat toimet organismile mitmel moel. Alaneb vererõhk, väheneb «halva» ja suureneb «hea» kolesterooli sisaldus veres, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu.

Paraneb ka suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Liikumist ja treeningut tuleks võtta kui meeldivat elukomponenti, mis parandab meie tervist.

Liikumisega teeme oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Treeningut tuleks võtta kui meeldivat elukomponenti, mis parandab meie tervist.

Liikumisharjumuse kujundamine on väga oluline lapseeas, vanemate eeskuju on alati tõhusam kui sõnad. Minnes sportima või jalutama, on hea teha seda koos laste või lastelastega. Peamise põhjusena, mis takistab rohkem liikuda ja tervise­sporti teha, tuuakse ajapuudus. Ütlen iseenda ja paljude sõprade ning patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks. Alustuseks on vaja liikumine päevakavasse planeerida. Töö tõhususe tõus hüvitab ajakulu kuhjaga.

Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise. Siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele.

Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad eluga paremini toime. Sobiv kehaline koormus leevendab kroonilisi haigusi ja võib vähendada ravimite, eriti uinutite ja antidepressantide vajadust.

Südamehaiguste, hüpertooniatõve, suhkurtõve, osteoporoosi ja liigesehaiguste põdejad peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse asjus kindlasti nõu pidama arstiga.

Tervisesport ja tervislikud hobid toovad puna palgele ja rahulolu südamesse.