GALERII ⟩ Võrulased tundsid end kodukohvikutes hästi

Lisaks Võru pärimustantsu festivalil avatud söögikohtadele ja arvukatele müügipunktidele avas laupäeval linnas ja selle lähiümbruses oma koduõuel kohviku kümmekond peret. Teise hulgas tegid Liiva tänaval taas kohviku Ronely lahti Raido ja Malle Haljaste.

«Kodukohvikut teeme viies aasta. Iga aasta on erinevad hitid olnud – mõni aasta süüakse suppi, teine aasta grillburgerit ja suvikõrvitsat. See aasta läheb hästi grillburger – ega midagi järele küll jää.»

Toitlustusvaldkonnaga pererahvas seotud ei ole. «Kõige taga on perenaise oskused. Tema on valmistanud enamuse toitudest, sh saia vahele käivad kotletid. Valmistoodangut oleme poest päris vähe ostnud,» rääkis peremees.

Külastjaid pole pererahvas kunagi lugenud. «Aga sada on täna küll vähe pakutud. Eelmine aasta oli ka palju rahvast. Kõik sõltub sellest, kui kaua kohvikut lahti hoiad ja kui pikk on su sortiment. Üle oma võimete ei hüppa. Ma arvan, et see on ka lagi, mis me täna pakume,» lausus Raido Haljaste.

Võrumaa spordiliit kogus Kreutzwaldi tänava sisehoovis avatud puhvetiga raha noorsportlaste toetuseks. «Oleme juba mitu aastat kohvikute ja erinevate üritustega raha kogunud. Kogu teenitud tulu jaotame aasta lõpus stipendiumideks parimate noorte vahel,» rääkis vabatahtlik Külli Leola.

Külastajaid paraku nappis. «Meil on selline nurgatagune koht, mida ei pruugita kohe üles leida. Aga kuna meil on ladu siin, siis on oma hoovi peal hea lihtne teha,» sõnas Leola.

Menüüs oli kergem kehakinnitus - jäätisekokteil, pannkoogid, pastasalat.

Spordiliidu esindus ei jätnud seegi kord kasutamata võimalust külastajaid liikuma panna. «Jooksusarjas osalejad saavad sel aastal igal etapil medali asemel märgi. Kui keegi esimestel jooksudel osaleda ei saanud, oli täna (laupäeval – M.M.) võimalik siin järeleaitamistund teha. Üks väike poiss jooksiski randa ja tagasi ning teenis selle eest märgi,» lausus vabatahtlik.

Leola tõdemusel on kõik tänavused spordiüritused paraku kuidagi kahvatuks jäänud – osalejaid on vähem kui eelmisel aastal. «Nõnda on see igal pool üle Eesti. Koroona on inimesed nii mugavaks teinud. Ka üritusi on samal ajal palju - varem ära jäänud ettevõtmised lükati nüüd kõik ühtekokku. Ka meil on juulis viis jooksu.»

Külastajad jäid pikemalt pidama

Kohe Kreutzwaldi tänava alguses asus kodukohvik «Meke juures», mis andis lausa restorani mõõdu välja. Perenaise Merike Urmi sõnutsi tegid nad seda esimest aastat.

«Tuleb teha nagu endale teeks, et hästi saaks. Mõtlesime, et meil on äge terrass, kus ka mul endal meeldib suvel süüa. Tahtsime, et teistel samuti tore oleks,» rääkis perenaine.

Meeskonnas olid Merike Urmi lapsed, sõbrad ja head tuttavad. Külastajatele pakuti praadi, suppi, magustoitu, maasikaid. «Mida teised pakuvad, pole mul õrna aimugi,» tunnistas ettevõtmise hing.

Küsimusele, kas esimene kogemus julgustab ka järgmisel aastal kohvikut tegema, kostis perenaine: «Alati võib teha, see ei ole sugugi keeruline. Lihtsalt peab olema hea meeskond taga, kellega koos tegutseda. Aga võib-olla on see siiski ühekordne ettevõtmine. On tehtud ja on tore olnud. Rõõmu teeb see, et mitu laudkonda on siin päris pikalt olnud, sest meie juures on hubane – isegi vaibad on maas.»

Nime sai kohvik perenaise lapsepõlvehüüdnime järgi.

Ellu viidud unistus

Taara rajoonis avatud Mündi Rantšo perenaine Kristin Ilm teadis, et tegemist on piirkonna esimese kodukohvikuga. «Kui ma viis aastat tagasi kooli lõpetasin, unistasin oma rantšost. Ja nüüd ma siis sain selle üheks päevaks. Aga võib-olla on kunagi ka enda oma,» lootis ta.

Rantšo ilme lõid põhupallid, lapsi sõidutanud poni ning välja otsitud vanemad autod, mis mõlemad jõudsid kohale oma käiguga. Nõukogudeaegne veoauto pärineb Oravalt.

Menüüs olnud metskitse lihaga varustas kohvikut Kristini isa, kes kuulub Orava jahtkonda. «Tahtsimegi menüüsse midagi argipäevarutiinist erinevat. Varajane kartul on samuti Oravalt ning salat oma põllult.»

Meeskond oli kaheksaliikmeline – pereliikmed, sugulased ja sõbrannad ning nende vanemad. Esinemas olid Eva-Lotte Vunder ja Madis Meister. «Kuna ma ka ise tegelen hobikorras laulmisega, siis Eva-Lotta on mind laulmisel toetanud. Laulmist alustasin Räpina muusikakoolis ning jätkasin Ülenurmel,» rääkis Kristin Ilm, kes on koos Põlvamaa tütarlasteansambliga osalenud muu hulgas Alo Mattiiseni muusikapäevadel Jõgeval.

Mõtsavahi talu pidas kohvikut teist aastat. «Eelmisel aastal oli nii tore, et mõtlesime – seda ei saa jätta uuesti tegemata. Meil on siin oma sõpruskond, keda ühendavad koerad – valged retriiverid. Külastajatele pakume kõike, mida saab metsast ja aiast, lisaks koduleib, kringlid, mesi, pannkoogid, wrapid. Grilli peal on juurviljad. Tänase päeva hitt on ikkagi karastusjoogid – mulli- ja laimijoogid, sh angervaksalimonaad. Kõik on käsitöö ja hästi naturaalne,» rääkis perenaine Tuuli Pähn.

Meeskonnas oli ligemale 20 inimest, teiste hulgas Haanjamaal toitlustusega tegeleva Ulgumaa talu esindus. Pilli mängisid lõõtspilli õpipoisid, kellest mõned on endale ka ise lõõtsa teinud.

Lähimate abilise nimekiri, keda perenaine eriliselt esile tõstis, sai päris pikk: abikaasa Vello, Pille ja Aulis Saarnits, Dagne Ilves, Eve Breidaks, Hedvig Valge.