P, 14.08.2022

Põlva vana koolimaja jääb esialgu lammutamata

Mati Määrits
, reporter
Põlva vana koolimaja jääb esialgu lammutamata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Põlva koolimaja tänavapoolne tiib võib teatud tingimusel ka alles jääda.
Põlva koolimaja tänavapoolne tiib võib teatud tingimusel ka alles jääda. Foto: Mati Määrits

Kuigi Põlvas Lina tänaval asuv koolimaja pidi olema suve alguseks juba lammutatud, lükkas ehitushindade hüppeline kallinemine plaani kuni aasta võrra edasi.

Põlva abivallavanema Janika Usina sõnul polnud valla eelarves oleva rahaga võimalik töödega alustada. «Kui koolimaja lammutamist ja väiksema hoone ehitust eelmise aasta lõpus planeerisime, ei olnud ehitusbuum veel alanud. Läksime ehitushankesse ning kui esimese projektikalkulatsiooni kätte saime, olid hinnad juba nii palju kerkinud, et maksumuseks kujunes üle miljoni euro. Seda raha aga meil ei olnud.»

Ühe peamise võimaliku lahendusteena, mis võimaldaks ehitushindade tõusu katta, näeb vallavalitsus energiatõhususe programmi, mida on hakatud kutsuma CO2 meetmeks.

«Esitasime sinna taotluse ning otsus peaks tulema augustis. Seetõttu ongi praegu kõik ootel,» märkis Usin.

Plaani B pole

Abivallavanem Martti Rõigas tunnistas, et juhul, kui CO2 meetme rahastus saamata jääb, siis plaani B vallajuhtidel praegu ei olegi. «Õpilased saavad seal algava õppeaasta ilusti ära olla, aga mingi lahendus tuleb igal juhul leida. Hiljemalt järgmiseks suveks peab koolimaja olema lõhutud, sest see on seotud hooldekodude rajamisega. Hooldekodude hanke tulemused on just selgumas. Hoiame hinge kinni, sest ehitushinnad rallivad ju meeletult. Ka seal läks esimese ehitushanke tulemus kavandatust märgatavalt kallimaks.»

Hoone lammutamine võtab ehitusega tegeleva abivallavanema sõnutsi paar nädalat kuni kuu. «Kui sellega kas või mai lõpus pihta hakata, jõuab ilusti. Juhul aga, kui kõik osutub liiga kulukaks, on võib-olla siiski veel mõned mõistlikud lahendused. Oleme arutanud näiteks võimalust jätta koolimaja üks hoonetiib alles.»

CO2 programmist taotleb omavalitsus toetust uusehituse tarbeks. Võimlale tuleb tagasi ehitada sissepääs/fuajee, lisaks neli klassikomplekti. Juurde ehitatav osa on ligemale 500 ruutmeetrit.

«Kui juba Kesk tänava koolimaja renoveerimist kavandasime, surus haridusministeerium meile kogu aeg peale, et tehke väiksem, sest õpilasi on vähe. Vald küll vaidles vastu, et nad ei mahu ära. Ja ei mahugi. Seetõttu ei saagi kolmandast koolihoonest loobuda,» vaatas Rõigas tagasi ka varasematele otsustustele.

Vähemalt Metsakooli staadioni poolsel tiival lammutamisest tõenäoliselt pääsu pole.
Vähemalt Metsakooli staadioni poolsel tiival lammutamisest tõenäoliselt pääsu pole. Foto: Mati Määrits

Peri vajab uut külakeskust

Janika Usina tõdemusel on positiivse rahastusotsuse ja ehitushanke õnnestumise puhul võimalik koolimaja ehitajale kätte anda ka poole õppeaasta pealt, sest vajalikud asenduspinnad on olemas.

Põlva kooli hoolekogu esimees Kaupo Kaskla tõdes, et lastevanematel on vana koolimaja saatuse koha pealt erinevaid seisukohti, kuid valdavalt pooldatakse senise hoone lammutamist ja uue ehitamist.

«Mida varem seda tehakse, seda parem. Ka meie lastel peaksid olema tänapäevased õppetingimused. Selle pärast, et asi venima on jäänud, oleme lausa nördinud. Pigem tunneme praegu hirmu, kas asi üldse ära tehakse, sest ühel hetkel võidakse öelda, et rong on juba läinud,» tõdes Kaskla, kes esindab hoolekogus just Lina tänaval esimeses kooliastmes käivate laste vanemaid.

Ühe hoonetiiva alles jätmist ei pea Kaskla kuigi heaks lahenduseks. «See maja vajab täielikku renoveerimist, mis võib kujuneda isegi kallimaks kui uue ehitamine,» leidis ta.

Põlva kooli direktor Koit Nook lausus, et koolimaja tühjaks tegemisega ei jõutud kevadel alustadagi, sest vallavalitsus andis lammutamise edasilükkamisest varakult teada.

Kaupo Kaskla, Põlva kooli hoolekogu esimees

«Ka meie lastel peaksid olema tänapäevased õppetingimused.»

Selle üle, kuidas vana koolimajaga hüvasti jätta, hakati mõtteid vahetama juba talvel. «Plaanis on panna kokku videotuur, milles sõna saavad endised õpetajad ja õpilased. Valmis peaks see saama septembris. Vilistlased plaanivad enne hoone lammutamist ka kokkutulekut,» teadis Nook.

Juhul, kui üks hoonetiib peaks siiski alles hoitama, eelistab direktor tänavapoolset, sest see on paremas korras.

Taotluse esitamiseks CO2 meetmesse pidi omavalitsus vähendama energiakulukaid pindu, mis võivad asuda ka mujal. Üks nendest on Peri külakeskus ja raamatukogu.

«Sa pead lammutama rohkem kasutuses olevat ebatõhusat pinda, et ehitada asemele väiksema ruutmeetrite arvuga A-klassi hoone, mis on väga madalate ülalpidamiskuludega. Samas ei saa Peril lammutama hakata enne, kui valmis on uus raamatukogu ja külakeskus. Seal on kõne all muinsuskaitse all olev vana mõisaait, mis on praegu eraettevõtja käes, kes aga on nõus selle vallale andma. Teine variant on üle tee asuv vanem hoone, mis on samuti eraomanduses,» rääkis Martti Rõigas.

Märksõnad
Tagasi üles