Tomi Saluveer: 30 päeva 30 kraadi?

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Pole enam põhjust rääkida tüüpilisest Eestimaa suvest ja võrrelda jaanipäeva ilma jõuluajaga. Vähemalt kolmkümmend päeva kestnud 30-kraadine palavus on mõjutanud nii inimeste kui ka ettevõtjate igapäevaelu. Tekib küsimus, kas see ongi uus reaalsus.

Võru ilmajaamas 1992. aastal registreeritud kuumarekord 35,6 kraadi jäi veel napilt püsima, kuigi soojarekordi fikseerisid juunis enamik Eesti ilmajaamu ning Narvas registreeritud jaanikuu ametlik rekord on sellest aastast 34,6 kraadi.

Nagu ikka, mõjutavad ekstreemsed ilmaolud alati põllumehi. Kuu aega kestnud leitsaku vahele on paiguti jagunud ka üksikuid vihmahooge, kuid suvivilja kasvatajate silmis on olukord üldjuhul siiski üsna nukker. Ilmaennustus tekitab küsimuse, kas mõnelt põllult tänavu üldse väärtuslikku saaki saab.

Vili valmib ebaühtlaselt. Kui mõnel põllulapil peatab kõrvetav päike viljaterade kasvu, siis põllu teises otsas on saak alles roheline. Päästev vihm toob leevendust vaid piirkonniti: kellel veab, kellel mitte. Samas, ega äikesehoost ka väga kasu ei ole, sest see võib saagi sootuks maha peksta.

Suurürituste korraldajatele võiks see aga olla justkui unistuste suvi, kuid küsimus on selles, kas inimesed taolise äärmusliku päikselõõsaga üldse välja kipuvad või eelistavad kodus telemeelelahutust jälgida.

Väikestviisi põllumehed on ka kõik aiapidajad, kes kulutavad praegu kuupmeetrite kaupa vett peenarde ja muru kastmisele. Isegi kui vett jagub, millega aiakultuure turgutada, tundub kõrbekuumusega kastmine üsna lootusetu ettevõtmine. Suur osa vett aurustub juba enne, kui see voolikust või vihmutist maapinnale jõuab.

Suurürituste korraldajatele võiks see aga olla justkui unistuste suvi, kuid küsimus on selles, kas inimesed taolise äärmusliku päikselõõsaga üldse välja kipuvad või eelistavad koduses konditsioneeritud ruumis telemeelelahutust jälgida. Jalgpalli EM lõppes ja olümpiamängud algavad.

Sinna vahele mahub veel sel nädalavahetusel Rally Estonia. Ka selle suure spordisündmuse korraldajad tegelevad kuumaprobleemiga ja kiiruskatsete radade tolmutõrjega. Samuti jälgivad korraldajad, et vaatamisaladel oleksid piisavad veevarud ning kosutava sõõmu nimel ei peaks pikalt järjekorras seisma. Pakutakse nokkmütse päiksepiste ennetamiseks ja käterätikuidki, juhuks kui keegi soovib ennast veekogus jahutada.

Palavust on jagunud juba pikalt. Seega on kõrbeilm meile loodetavasti juba tuttavaks saanud ning sellega suudetud harjuda.