Niitsiku lugu meenutab nüüd mälestuskivi külas

Mälestuskivi püstitamise eestvõtjad Leo Kannel (paremalt), Enu Mäela ja Külli Pähn Foto: Ilmar Rammulüüs

Niitsiku küla tähistas hiljuti 420. sünnipäeva. Sel puhul avati küla vanust märkiv kivi. 1601. aastal on esimest korda mainitud Niitsiku küla veskit, mis kuulus Kahkva mõisale ning selle järgi ka kirja pandud on. Küla ise ühes veskiga oli juba 17. sajandil olemas, aga Niitsiku (Nietzko, Nidsiko) nimekuju on välja toodud 18. sajandi algusest.

Ajalooliselt on Niitsiku olnud Vana-Võromaa osa Vastseliina ja Räpina kihelkonna ning Setomaa kokkusaamiskohas, piiriks Setomaaga on Mädajõgi. Nüüd kuulub aga küla Setomaa valla alla, andis teada piirkonnaga seotud Triin Nagel.

Kivi püstitamise eestvõtjad olid Leo Kannel, Enu Mäela ja Külli Pähn. Mäela, kelle kogu elu on olnud Niitsikuga seotud, tutvustas küla ajaluguning kohaliku surnuaia algust. Õnnetute juhuste läbi tekkis 1944. aastal kõrgete mändide alla Orava tee äärde Siilbaumi perekonna rahula, millest nüüdseks on saanud kogu piirkonna surnuaed.

«See kivi ei ole ainult küla pika eluea tähistamiseks, vaid ka kõigi seal elanud ja töötanud inimeste mälestuseks ja austuseks. Oma elutöö Niitsiku elu arendamisele pühendanud Daniel Kannel ja Aksel Saal on mehed, kelle auks ka see kivi on,» sõnas Mäela. Lisaks temale toetasid ettevõtmist külaelanikud ja sealt pärit inimesed, Niitsiku kõrtsiemand Külli Pähn ja Setomaa vald.

Nõukogude ajal elu külas kihas, sest Niitsiku puidu­tsehh töötas täisvõimsusel ning koondas ümbruskonna kuldsete kätega mehi ja naisi. Tunnusmärk sellest ajast on 1970ndatel rajatud ämbli­­ku­kujuline puidust bussipeatus, mis ka mujal maailmas tähelepanu pälvinud on.

Hiilgeaegadega võrreldes on külas elanikke küll kõvasti vähem, aga Külli Pähni eestvedamisel kõrtsi ja poe taasavamine 2018. aastal on külasse elu tagasi toonud. Toimuvad külapäevad, koristamistalgud ja õhtud elava muusikaga. Ka mälestuskivi avamisel mängis puhkpillimuusika.