Noored ajaloohuvilised tutvusid Saaremaal viikingite eluga

Köievedu Asva viikingikülas Foto: Valga muuseum

Tänavune aasta on Saaremaal nimetatud viikingiaastaks, avatud on näitus ning toimuvad töötoad ja meresõidud. Juuli alguses külastasid Valga muuseumi huviringi noored Saaremaad ja Abruka saart, et saada juurde teadmisi viikingite laevamatuste kohta. Massmatuste laevaleiud Saaremaalt Salme alevikust on vanimad kogu maailmas.

Asva linnusasula vanimad asustusjäljed pärinevad teisest aastatuhandest enne meie ajaarvamist.

Koolitaja Mare Kallase sõnul olid leidude hulgas ülekaalus savinõukillud, mis annavad tunnistust väga erisuguste nõude kasutusest tollases majapidamises.

Valga muuseumi noortele õpetati Asval vahvaid viikingimänge, tutvustati leide ja räägiti esemete otstarbest viikingite elus. Tolleaegne viikingite asula hävis tulekahjus, mille puhkemist on seostatud Kaali meteoriidi langemisega.

Abruka saarele sõitsid noored viikingite kombel puust paadiga. Kaljas Hoppet on ligi sada aastat vana purjekas. Uhke kuunar ehitati algselt kaubalaevaks Läänemaal Spithami külas aastatel 1925–1926, rannarootslastest laevaehitajad panid talle nimeks Hoppet, mis tähendab rootsi keeles «lootus».