/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2021/07/20/13931196t1h0734.jpg)
Võru praostkonnas on tavaks, et ühe suvise nädalalõpu veedavad pühapäevakoolidega seotud lapsed ja suured koos laagris, mille korraldamise au liigub praostkonna koguduste vahel järgemööda.
Laagrisse jagus nii lusti kui ka tõsiseid teemasid
Sedapuhku kogunes Põlva koguduse korraldatud laagrisse Andre külla Peri vana koolimaja juurde ligi poolsada last ning paarkümmend täiskasvanut. Laagri peateemaks oli valitud «Loodud Jumalat teenima» ning sellest võrsusid palvuste, rühmatööde ja matkamängude alateemad. Neid aitasid mitmel moel lahti mõtestada nii Võru praostkonna vaimulikud Üllar Salumets, Urmas Nagel, Margit Lail ja Toomas Nigola kui ka pühapäevakoolide õpetajad Karin Kaunis, Teele Nigola, Salome Olenius ja Kirsi Vimpari koos abilistega.
«Et ükski inimlik plaan lõpuni kindel pole, said laagrilised kogeda kohe esimese päeva õhtul. Siis lõpetas mitu päeva kestnud kange kuumalaine äikesevihm, mis laagrilised algama pidanud lõkkeõhtu asemel koolimajja sisse sundisid,» kirjeldas Põlva Maarja koguduse sekretär Ave Mustimets.
Vihm ajas lapsed majja
«Paljud jäid majja ööbimagi, sest suur vihmasadu oli telgis olemise ebamugavaks muutnud. Meeleolul ei lastud siiski langeda ning toredaid tegevusi jagus ka nii. Tuleb tõdeda, et tubane koosolemine andis lastele hea võimaluse sõbrunemiseks,» rääkis Mustimets ja lisas, et laagrisse oli lapsi tulnud Põlvamaa, Võrumaa ja Tartu linna kogudustest ning paar last isegi Soomest.
Teisel laagriõhtul õnnestus siiski ka lõke põlema saada ning grillvorstidegagi maiustada. «Tartu praostkonna vikaardiakon Robert Bunder kõneles sinna juurde andestamisest kui ühest viisist Jumalat teenida, samuti jagas noortele soovitusi abikaasa leidmiseks,» rääkis kirikuõpetaja Toomas Nigola.
Toomas Nigola, Võru praostkonna vaimulik
«Suure heldimusega võis jälgida, millise entusiasmiga lõid laagri läbiviimisel kaasa õige paljud Põlva koguduse liikmed, kellest mõni alles hiljuti ise leerilaps olnud.»
Laagri juurde kuulusid ka ujumas käimine, laulutunnid ja matkamäng, samuti sai õppida, kuidas vibuga märki lasta.
«Eestis misjonitööd tegevad ja laagri korraldamisel kaasa löönud soomlased kogesid, et korraldajate koormus on Eesti laagrite puhul Soomes harjumuspärasest tunduvalt suurem,» nentis Nigola. «Eesti koguduste eelarved ei võimalda laagrit pidama sõita kuhugi täisteenusega laagrikeskusesse, kus oleks tagatud nii hubane olme kui ka toitlustamine. Selle asemel tuleb tegelda välitualettide ja liiklusmärkide tellimisega ning otsida sponsoreid, kes toetaksid toiduainete ja meenetega, et osavõtutasu võimalikult paljudele jõukohane oleks. Ka tuli leida vabatahtlikke abilisi.»
Noori oli kohale tulnud igas vanuses
Positiivsena toodi välja, et kui Soomes on niisugused laagrid suunatud harilikult üsna kitsalt piiritletud vanusegrupile, siis siin olid üsna ühtlaselt esindatud vanuserühmad sülelastest 17-aastaste noorteni.
«Suure heldimusega võis jälgida, millise entusiasmiga lõid laagri läbiviimisel kaasa õige paljud Põlva koguduse liikmed, kellest mõni alles hiljuti ise leerilaps olnud. Samavõrra oluline on, et mõnelgi noorel oli võimalik kohalviibinud vaimulikega eraviisil arutada kohati päris tõsiseid küsimusi,» rääkis Nigola. lepm