Alder Harkmann: 10 000 tonni klaasi võrdub 5 hektari metsaga

Alder Harkmann. Foto: Eesti Pakendiringlus

• Klaastaara kogumine oli au sees ka nõukodude ajal.
• Pandipakendi kogumine toimib hästi, muu taara puhul on arenguruumi.
• Inimesi püütakse meelitada ka pandimärgita klaastaarat loovutama.

Mida rohkem pakendeid ringlusse läheb, seda puhtam on loodus, rõhutab taaskasutusorganisatsiooni esindaja. Et innustada rahvast viima klaastaarat spetsiaalsetesse konteineritesse, lubab firma metsaistutamisele õla alla panna.

Klaas on kõige jätkusuutlikum ja väga ainulaadne pakendimaterjal, kuna seda saab korduvalt ja lõputult taaskasutada, ilma et selle kvaliteet vähimalgi määral halveneks.

See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid tasuks kodus eraldi kokku koguda ja klaaspakendikonteinerisse viia. Sellisel juhul on pudelid ja purgid puhtad ning neid on lihtne ringlusesse suunata.

Klaasi eraldi kogumine on olnud Eestis pika traditsiooniga – see on tõenäoliselt üks esimesi pakendimaterjale üldse, mida on eraldi kogutud ning kordus- ja taaskasutatud. Nõukogudeaegne taarakogumine oli omaette protseduur, kõik teadsid taarahindu peast. Need olid päris suure osakaaluga toote hinnast ning räägiti ka legende ja muidugi ka palju anekdoote taarast, mis nõukogude ajal tähendaski peamiselt klaastaarat.

Meenub näiteks selline anekdoot. Jalutab hunt mööda metsa, kui äkki näeb, et jänes sõidab mopeediga vastu. Hunt kohe küsima: «Kust said?», mille peale jänes vastas: «Joo vähem.» Mõne kuu pärast saavad jänes ja hunt uuesti kokku ning jänes on endale vahepeal mootorratta ostnud. Hunt jälle küsib: «Kust said?», mille peale jänes nähvab: «Joo vähem.» Aasta läinud mööda ja jänes sõidab autoga mööda metsa ringi, kui äkki näeb, hunt lendab helikopteriga vastu. Jänes küsib imestunult: «Kust said?», mille peale hunt vastab: «Ah, viisin taara ära.»

Muude pakenditega, mis pandi alla ei kuulu, on lugu keerulisem: küll kiputakse segapakendikonteinereid muu prügiga risustama või ei viitsita pakendeid üldse eraldi sortida.

Pandipakendisüsteemiga liidetud pakendite kogumisega on ka tänapäeval Eestis asjad korras: pandipakendeid tuuakse automaatidesse innukalt ning süsteem tundub inimesi motiveerivat. Muude pakenditega, mis pandi alla ei kuulu, on lugu aga paraku keerulisem: küll kiputakse segapakendikonteinereid muu prügiga risustama või ei viitsita pakendeid üldse eraldi sortida.

Kahjuks jääb meil tihti välja sortimata ka klaaspakend (pudelid ja purgid), mis on ometigi väga väärtuslik materjal. Seetõttu oleme mõelnud välja mitmesuguseid motivatsioonisüsteeme ja proovinud teenust inimesele järjest lähemale tuua ja mugavamaks teha.

Üks võimalus klaaspakendeid eraldi sortida on tellida Tallinna ja Tartu korteriühistule eraldi klaasikonteiner või siis tuua taara lähimasse avalikku klaasikonteinerisse. Praeguseks on üle riigi Eesti Pakendiringlusel kokku ligi 900 klaasikonteinerit kõikides maakondades ja need asuvad ikka kohtade peal, kus inimesed liiguvad. Peaks olema küll mugav ja lihtne klaasi eraldi ära tuua.

Mida rohkem ringlusse võetavaid pakendeid, seda puhtam loodus. Ühe motivaatorina lõime seose klaaspakendi ja metsa vahele: oleme võtnud eesmärgiks koguda kokku võimalikult palju klaaspakendeid, et loodus oleks puhtam. Koostöös metsaspetsialistidega loome iga just spetsiaalselt klaasikonteineritesse toodud 10 000 tonni klaasi kohta viis hektarit metsa.

Eesmärk ei ole istutada lihtsalt puid, vaid kasvatada metsa, see tähendab ökosüsteemi. Mets küll algab puudest, aga ei sünni ainult istikute mahapanemisest. Meie eesmärk on säilitada ökosüsteem praegusel tasemel või seda parandada.

Me ei taha istutada lihtsalt puid, vaid luua ökosüsteemi, seda rikastada ning säilitada ja tekitada looduslikku mitmekesisust. Seepärast otsustasimegi iga kokku kogutud 10 000 tonni klaasi kohta metsastada viis hektarit senist mittemetsamaad. Usume, et 2022. aasta kevadeks oleme kokku kogunud vähemalt kümme tuhat tonni klaasi ning siis istutame esimesed viis hektarit metsa. Istutame välja valitud maale tuleva aasta kevadel kuuse- ja kasepuuistikuid. 2021. aasta kevadel alustasime juba selle metsamaa ettevalmistamisega.

Me ei taha istutada lihtsalt puid, vaid luua ökosüsteemi, seda rikastada ning säilitada ja tekitada looduslikku mitmekesisust. Seepärast otsustasime iga kokkukogutud 10 000 tonni klaasi kohta metsastada viis hektari senist mittemetsamaad.

Niisiis: ostes klaaspakendeis tooteid ja tuues klaastaara pärast klaasikonteinerisse, aitad loodust puhtana hoida lausa mitmel moel.

Miks just pudelid ja purgid? Klaasi valmistamine algab liivast, mis tähendab, et klaasi tootmiseks ei kasutata toormaterjalina fossiilseid kütuseid. Kokku kogutud kasutatud klaaspakendid sulatatakse ning kasutatakse uute toodete tegemisel. Oluline on aga siinjuures eriti see, et klaasi tootmine kasutatud klaasist kulutab vähem energiat kui uue tootmine liivast.

Tooteid ostes tasuks tarbijal proovida alati eelistada selliseid, mis on pakendatud taaskasutatavatesse materjalidesse, näiteks klaasi. Sedasi hoiad looduse puhtamana nii pakendiprügist kui ka fossiilsete materjalide tootmisel tekkivatest jäätmetest.

Kogu eraldi kokku oma klaaspurgid ja -pudelid ning too need Eesti Pakendiringluse klaasikonteineritesse. Meie suuname klaasi ringlusse ning lisame omalt poolt lubaduse metsastada iga kokku kogutud 10 000 tonni klaasi kohta viis hektarit maad. Sedasi aitame kaasa süsiniku sidumisele, mitmekesisuse suurendamisele ning puhtamale loodusele.

Tartumaal, Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal on kokku 173 Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerit.

MEELESPEA

Eelista pakendeid, mille ringlussevõtt on sada protsenti võimalik.

Ära viska klaaspakendit segaolme- või segapakendikonteinerisse, vaid kogu see eraldi ja too klaasikonteinerisse.

Pane Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerisse

• klaaspudeleid,
• klaaspurke.

Ära pane klaasikonteinerisse

• aknaklaasi ega peegleid,
• kristalli ja opaalklaasi (kosmeetikatoodete pakendid),
• portselani ega savi,
• plastikut,
• kuumuskindlat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud),
• hõõglampe jmt.

Allikas: Eesti pakendiringluse OÜ