/nginx/o/2020/08/04/13253484t1h719b.jpg)
/nginx/o/2021/07/27/13948870t1hb27f.png)
Lõuna-Eestis on politseile tänavu suvel teatatud kahest juhtumist, mille puhul võib kahtlustada koera mürgitamist. Üks juhtum leidis aset Tartumaal, kus koer oli väidetavalt söönud jalutuskäigu ajal rotimürki. Võrumaal on aga koerakasvataja Lily Malsil selle suve jooksul hukkunud kaks looma. Malsi sõnul leidis mürgitamine aset Rõuge vallas tema enda kodu territooriumil, mis on piiratud aiaga.
Mõlemad koeraomanikud kahtlustavad, et mürgitaja võis olla naabruskonna elanik, kellele koerte käitumine ei meeldinud. «Olen saanud vihjeid, et mürgitaja võis olla samas kandis elav inimene, keda võis häirida, et koerad hauguvad,» ütles Mals.
Loomale manustati inimese retseptiravimit
Tema mõlemal koeral tekkisid enne surma samasugused sümptomid: suurenenud janu, loidus, raske hingamine, köha, vere köhimine. Ühel lemmikul kestsid tõsised terviseprobleemid kolm päeva, seejärel pandi loom magama, sest elulootust polnud. Poole kuu pärast tuli lahkamise järel ekspertiisi vastus. «Leiti, et koera kehas on märgatav kogus inimestele mõeldud südamerohtu, mille tõttu ta süda ja kopsud täitusid verega. See oli ikkagi mürgitamine,» järeldas Mals ja täpsustas, et tegu oli verd vedeldava retseptiravimiga.
«Me ei tea, kuidas keegi andis talle seda rohtu. Me ei tea ka, millal täpsemalt,» nentis Mals ja lisas, et enda aiast pole ta midagi taolist leidnud, kuigi otsis selle hoolikalt läbi.
Kuu aega hiljem ilmnesid samasugused terviseprobleemid teisel Malsi koeral.
«Kell üksteist lasime koerad aeda lahti ja peaaegu tunni aja pärast leidsime ühe koera põllult surnuna,» rääkis koeraomanik. Eesti Maaülikooli kliinikumis on aga patoanatoom puhkusel ning seetõttu ei ole teise ekspertiisi tulemusi veel teada.
Koerakasvataja tegi sotsiaalmeedias postituse, kus lubas mürgitajani viiva info eest vaevatasu 1000 eurot ja palus naabruskonna elanikke olla valvsad. Enda koerte kaitseks paigaldas ta valvekaamerad.
Lily Mals teadis rääkida, et samade sümptomite tõttu on piirkonnas surnud kokku viis looma. Politseist öeldi aga, et pole alust väita, et need juhtumid võiks seotud olla.
Julmus vajab tõestamist
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk rääkis, et politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetlust, kuid kui edasises uurimises peaks ilmnema kuriteotunnused, siis menetlust uuendatakse. Uurimine on pooleli, sest oodatakse teise ekspertiisi tulemusi.
Väärteona käsitletakse looma hukkamist, vigastamist, valu ja muid kannatusi põhjustavat tegu, mis ei ole tingitud näiteks haigele loomale antud ravimitest või ka hädakaitsest. Seaduses seisab, et kui selline tegu on toime pandud kas julmal viisil või avalikus kohas, on tegemist kuriteoga.
Loomakaitse liit on kampaania «Aitab» käigus teinud riigikogule ettepaneku karistusseadustiku muutmiseks, et välistada väärkohtleja vastutust välistavad tõlgendused.
Kerly Virk selgitas, et looma julm kohtlemine tähendab talle tahtlikult ja järjepidevalt haiget tegemist ja ka looma tapmist enda või teiste lõbustamiseks. Piinavat kohtlemist ei saa tema sõnul kohtupraktikas samastada julma kohtlemisega, sest seadus käsitleb neid mõisteid erinevalt.
Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Pille Tees leiab aga, et kõnealusel juhul on pigem toime pandud just kuritegu.
«Minu hinnangul on koera mürgitamine kriminaalkorras karistatav tegu, kui see põhjustab koerale suuri piinavaid kannatusi,» ütles ta. Tees lisas, et kui koera hukkumise asjaolusid kinnitavad tõendid või neid on võimalik koguda, pole alust menetlust mitte läbi viia.
Teesi sõnul on kohtupraktikas looma julma kohtlemise mõistet tõlgendatud erimoodi ning on ka leitud, et mürgitamine kui piinav viis ei ole käsitletav looma julma kohtlemisena.
Erisugused tõlgendused
Ta tõi näite olukorrast, kus oli tõendatud, et koerale manustati rotimürki. Koer jäi toona küll ellu, kuid oli kliinikus seitse päeva raskes seisus ravil ning talle tehti mitu vereülekannet. Mürgistus põhjustas loomal halva enesetunde, nõrkuse, krambid, tema väljaheidetes ja okses oli verd. «Kohus küll nentis toona, et looma elu seati ohtu ja talle põhjustati suuri kannatusi, kuid asus kahetsusväärselt seisukohale, et lisanduma peaksid veel mingid täiendavad asjaolud, mis muudavad selle teo ühtlasi julmaks,» ütles Tees.
Mida saab teha omanik, kes kahtlustab, et ta loom võis olla mürgitatud ja on võimalik koguda tõendeid? «Ta saab esitada avalduse politseile kriminaalmenetluse algatamiseks ja juhul, kui seda menetlust ei algatata, siis vaidlustada politsei ja prokuratuuri tegevused vajadusel kohtus,» selgitas jurist ja lisas, et Eestimaa Loomakaitse Liit saab olla vaidlustamisel abiks.
Pille Teesi sõnul on loomakaitse liit kampaania «Aitab» käigus teinud riigikogule ettepaneku karistusseadustiku muutmiseks, et välistada sellised väärkohtleja vastutust välistavad tõlgendused.