Rahastusotsus pani Põlva valla juhid pead murdma
30. juuli 2021, 00:10
Kuigi Põlva valla juhtidel peaks olema põhjust rõõmustada lausa kahe positiivse rahastusotsuse üle, paneb lisaraha leidmise vajadus volikogu raske valiku ette.
Rahastusotsuse said hiljuti nii vallavalitsuse taotlus «Põlva lasteaed Lepatriinu energiatõhusaks» kui ka «Mitmeotstarbelise õppehoone rajamine», millega on plaanis lammutada Põlvas Lina tänaval asuv senine koolimaja ja rajada selle asemele väiksem.
Vahe tuleb endal kinni maksta
Lina 21 kinnistule kerkib plaani kohaselt 96-kohaline energiatõhus, nüüdisaegne ja hubane õppehoone. Lisaks õppetööle saab seda kasutada nii võistluste kui suviste spordilaagrite ajal. Tööde kogumaksumus on 1 308 916 eurot, millest toetus on 612 115,40 eurot.
Kuna uue koolimaja ehitus on seotud hooldekodu kahe hoone rajamisega samasse kõrvale, seadsid vallavalitsuse raskete valikute ette vahepeal selgunud hooldekodu riigihanke tulemused. Põlva abivallavanema Martti Rõigase ütlusel ületas odavaim pakkumine taas märkimisväärselt kavandatu.
«Sinna on vaja juurde panna vähemalt 300 000 eurot. Taotluse esitasime ju 2018. aasta hindadega ning kuna vahepeal on kõik kallimaks läinud, tuleb vahe endal kinni maksta. Volikogu erakorraline istung on järgmisel nädalal ning kui rahvaesindajad «ei» ütlevad, jääb riigi raha kasutamata,» käis abivallavanem välja võimaliku musta stsenaariumi.
Lasteaia remonti alles hakatakse projekteerima
Lepatriinu lasteaia puhul soojustatakse hoone sokliosa ja välisseinad, vahetatakse aknad ja valgustus ning paigaldatakse päikesepaneelid. Suure energiatarbega hoone rekonstrueeritakse C energiaklassi hooneks, mille tulemusel väheneb CO2 heitkogus aastas kuni 68,4 tonni.
Projekti kogumaksumus on 886 750 eurot, millest toetus 576 385 eurot.
Mõlema ettevõtmise eesmärk on vähendada Põlva valla hallatavate hoonete energiatarvet ning ülalpidamiskulusid. Tööd peavad olema tehtud järgmise aasta lõpuks.
Rõigase sõnutsi tuleb Lepatriinu lasteaia suurremonti alles projekteerima hakata. «Õnneks on raha kasutamise tähtajad pikad ja peaksime jõudma. Kuna hinnad on laes, tundub mõttekas minna hankesse pigem talvel. Lasteaed tuleb veel eelarvesse lülitada, aga see on võimalik ka selle aasta lisaeelarvega.»
Lasteaia õppealajuhataja Veera Kutseri mäletamist mööda tehti viimane korralikum siseremont 2006. aastal, kuid väljast pole 1970. aastast saati midagi tehtud. «Pole siis imestada, et fassaadist kukub pidevalt tükke. Samuti lasevad seinad tuult läbi, mistõttu ruumid, kuhu päike sisse ei paista, on vahel üsna jahedad. Korpusi ühendav galerii on samuti Põhjanaba olnud. Põhilist kokkuhoidu loodamegi kütmise pealt.»
Kuidas lasteaia tööd remondi ajal korraldada, ei ole veel arutatud. «Eelmine kord tehti remonti poole kaupa – korpus korraga. Loodetavasti jäävad põhitööd järgmisse kevadesse ja suvesse, aga kas lapsed ühte tiiba ära mahuvad, on raske öelda. Võib-olla ei luba seda ka koroonanõuded. Viimatise remondi ajal oli veel alles kooli internaadimaja, mida saime kasutada. Laste üleviimist Mesimummi lasteaeda vähemalt eelmine hoolekogu ei pooldanud,» mainis õppealajuhataja.
«Meile on see igal juhul väga hea uudis – on ju suurremont kirjas olnud juba mitmes arengukavas,» lisas ta.
Kuna 1968. aastal valminud Võru lasteaed Päkapikk tegi hiljuti läbi samasuguse suurremondi, nagu on plaanis Lepatriinuga, kavatseb lasteaia esindus ette võtta sõidu naaberlinna, et tehtu oma silmaga üle kaeda.