Alkohol on põhjustanud sel suvel üle poole uppumistest

Lõuna-Eestis on veekogusid väga palju ning samavõrd rohkelt on seltskondadele nende ääres aja veetmise kohti. Eks seegi mõjutab just siinmail uppunute suurt osakaalu kogu Eesti võrdluses. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Päästeameti andmetel uppus mullu juunis ja juulis Eestis 17 inimest. Tänavu oli see arv sama perioodi jooksul 22.

Suur osa nendest veesurmadest leidis aset Lõuna päästekeskuse piirkonnas, kuhu kuuluvad Tartu-, Võru-, Valga-, Viljandi-, Põlva- ja Jõgevamaa. Andmed pärinevad päästeameti 2020. aasta veeõnnetuste ülevaatest, mille koostas päästeameti arendusosakonna analüütik Erko Oidersalu.

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõunik Riivo Mölter ütles, et peamine uppumiste hulga kasvu põhjus on olnud kuum suvi, mis rahvast ohtralt vee äärde tõi. Ta lisas, et 22 inimesest kaks kolmandikku uppus suplemisel, mullu oli see arv viis 17st. Lapsi uppus mullu juunis-juulis üks, tänavu nõudis vesi sel perioodil kahe lapse elu.

Veeõnnetusi juhtus mullu kokku 341 ja see oli rekordarv Eesti taasiseseisvumisele järgnenud aastate jooksul. Veesurmade hulk – 58 – oli aga suurim viimase viie aasta võrdluses. Suurenes ka uppunud eakate hulk.

Kuum suvi ja alkohol

Riivo Mölteri sõnul mängib uppumiste puhul suurt rolli asjaolu, et ujuma minnakse pahatihti purjus peaga. Lõuna-Eestis oli alkoholi tarvitamisega seotud seitse juuni-juuli veesurma. Piirkonnas on veekogusid väga palju ning samavõrd rohkelt on seltskondadele nende ääres aja veetmise kohti. Eks seegi mõjutab just siinmail uppunute suurt osakaalu kogu Eesti võrdluses.

Kogu Eestis oli joobes kümme ehk 56 protsenti tänavustel kahel esimesel suvekuul uppunud täiskasvanutest. Mölter täpsustas samas, et juuli viimase nädala keskel oli kaheksal juhul võimalik joove veel teadmata.

«Mitu uppumist ongi juhtunud peo käigus, olles alkoholi tarbinud ja ülemeelikus tujus kaaslaste ees julgustükke tehes – küll hüpates sillalt vette, küll kaaslast vette tirides,» lausus Mölter ja lisas, et juba neljandat aastat järjest põhjustab Eestis üle poole veesurmadest just alkoholi tarvitamine.

«Alkohol ja ujumine ei käi kokku ning vette kippuvad napsused sõbrad tuleb ümber veenda.»

Riivo Mölter, Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõunik

Kutselistel ning vabatahtlikel päästjatel on Mölteri sõnul võimalik päästa nende elu, kel on, millest abi saabumiseni kinni hoida: talvisel ajal näiteks jääaugu äär, suvisel ajal päästerõngas või ka kummuli läinud paat. Ta tõi näite, et Tartumaal õnnestus päästa kalamees, kelle paat oli ümber läinud ja kes suutis sellises olukorras häirekeskusesse helistada.

Palju uppumisi hoiavad Mölteri sõnul ära tähelepanelikud kaaskodanikud, kes juhtuvad olema õnnetuspaigas. «Nii näiteks tõid juuli keskel Tartumaal Suure-Kambja järvest mööduma juhtunud tervisejooksjad välja mehe, kes muidu oleks elu kindlasti järve jätnud.» Lõuna politseiprefektuur teatas aga hiljuti juhtumist, kus üks Valgamaa mees päästis eksinud ja uppumisohtu sattunud lapse elu.

Päästeameti soovitused

Päästeamet soovitab rannas suvitajatel tähelepanelikult jälgida oma väikelapsi, sest nende käitumine on ettearvamatu ja nad võivad kergesti ohtu sattuda. Ujuda tuleks vaid kainena ja heas tervislikus seisundis ning pakkuda nii head eeskuju lähikondsetele. «Alkohol ja ujumine ei käi kokku ning vette kippuvad napsused sõbrad tuleb ümber veenda,» rõhutas Mölter.

Kuidas peaks aga toimima pealtnägija, kes näeb, et olukord vees kisub ohtlikuks? Kuidas anda uppujale abi enne päästjate saabumist? Päästeamet soovitab hätta sattunud inimesest teistele valju häälega teada anda, sest kaaskodanike seas võib olla keegi, kes oskab uppujat päästa.

«Kui läheduses teisi ei ole, tuleb esmalt teha hädaabikõne numbril 112 ning samal ajal enda ümber vaadata, ehk on läheduses veeohutuspüstakul asuv päästerõngas või muu objekt, mis suudab inimest vee peal hoida,» selgitas Mölter. Ta rõhutas, et inimene, kes veest päästmist õppinud ei ole, peaks enda ja uppuja vahele leidma mingi eseme, millest hädasolija saaks kinni haarata. «Paanikas võib uppuja teda päästma tulnud inimese külge klammerduda ning teha olukorra eluohtlikuks mõlemale,» hoiatas Mölter.

VEESURMADE ARV

Maakond        2017        2018        2019        2020        2021 (seisuga 31.07)

Põlvamaa        4        2        1        4        3

Valgamaa        0        3        0        2        3

Võrumaa        2        3        2        4        1

Eestis kokku        45        43        36        58        40

Allikas: Päästeamet