Naabrid vaktsineeritud, kas ka mina olen kaitstud?

Räpina haigla juht Peeter Sibul Foto: Sille Annuk

Möödunud aasta märtsis muutus Eesti elukorraldus täielikult. Varem võisime takistamatult tegeleda mitmesuguste huvidega. Lapsed võisid normaalselt koolis käia. Võisime reisida sinna, kuhu majanduslikud võimalused lubasid. Arstiabi vajamise korral ei pidanud arvestama, et plaaniline ravi on raviasutustes teadmata ajaks peatatud ning tuleb oodata, millal saavad arstid jätkata abivajajate plaanilist ravi.

Ootamatult on meie igapäevastesse uudistesse lisandunud rubriik koroonaviirusega nakatunute arvu, nakatunute surmade ja tehtud vaktsineerimiste hulga kohta.

Räpina haigla hakkas viiruse vastu vaktsineerima käesoleva aasta jaanuaris, kui kaitsesüsti sai enamik statsionaarosakonnas olevaid patsiente ja haigla töötajaid. Vaktsiinisüstid sai ligi 99 protsenti meie patsientidest ja töötajatest. Samuti said vaktsiinisüstid enamik haridusasutuste töötajad Värskast Moosteni.

Püüaks olla kaval ja loodaks massiimmuunsusele? Et las naabrite pere vaktsineerib ja see kaitseks ka ju mind. Ootaks ära, kuni täitub spetsialistide väljaöeldud põhimõte, mille järgi vähemalt 70 protsendi elanikkonna vaktsineerimine kaitseks ka mind ning vaktsineerida ei olegi mul vaja? Samas, kas mind päästaks hambavalust see, kui enamikul naabritest on hambad terved?

Arvan, et ei ole arukas jääda lootma enamiku vaktsineeritute abile, sest nakatumise korral tuleb ikkagi sul endal ning sageli ka sinu lähedastel see haigus läbi põdeda ja haiguse tagajärgedega edasi elada.

Olen igapäevatöös näinud, et koroonaviirusega nakatumise korral põevad vaktsineeritud haigust kergemini ja paranevad kiiremini.

Konsulteeri vajaduse korral perearstiga, milline vaktsiin sulle sobib, ning tule vaktsineerima! Mina olen vaktsineeritud.