Päevatoimetaja:
Tomi Saluveer

Kelm pettis valgalannalt välja ligi tuhat eurot

Copy
Kannatanule helistas end pangatöötajana tutvustanud kelm. Foto on illustratiivne.
Kannatanule helistas end pangatöötajana tutvustanud kelm. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Valgalanna jäi kelmi tõttu ilma 840 eurost.

Teisipäeval helistas Valgas elavale 57-aastasele naisele end pangatöötajana tutvustanud mees. Helistaja väitis, et naise kontol püüti kahtlasi tehinguid teha ning tehingu blokeerimiseks ja kelmide tuvastamiseks on vaja PIN-koode.

Naine andiski need, kuid avastas hiljem, et tema pangaarvelt on kadunud 840 eurot.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Valdo Gerassimov lausus, et kõned pankade nimelt hakkasid levima 2020. aasta juuli teises pooles ning ühtviisi on selliste kelmide ohvriks langenud inimesi kõikjal Eestis. «Kõned on venekeelsed ning helistaja tutvustab ennast panga töötajana, öeldes, et kontol on tuvastatud kahtlased maksed. Helistaja väidab, et makse on võimalik peatada, kui inimene kinnitab telefoni teel oma kasutajatunnuse, seejärel palutakse veel lisaks Smart-ID või mobiil-ID vahendusel anda kinnitus. Samuti on inimestel palutud telefonikõnes edastada oma pangakaardi number ja tagaküljel olev CVC-kood,» kirjeldas Gerassimov.

Prokurör lisas, et oma andmete või PIN-koodide väljastamine võõrale inimesele on alati ohtlik, sõltumata konkreetsest kelmuseliigist.

«End panga töötajana tutvustavasse helistajasse peaks suhtuma samasuguse ettevaatlikkusega nagu siis, kui võõras inimene tänaval üritab teada saada pangakaardi andmeid. Peab arvestama ka seda, et kord väljastatud andmeid võidakse ka hiljem kasutada. Kelmide eesmärk on inimeselt kätte saada kogu ta raha. Selleks proovitakse saada ligipääs pangakontole ning kontolt kantakse ära nii palju raha kui võimalik. Lisaks on olnud juhtumeid, kus kannatanu nimele vormistati laen, kui kannatanu oli jaganud kelmiga oma isikuandmeid.»

2021.aasta statistika:

Jaanuaris registreeriti 48 juhtumit, kahju 250 600 eurot.

Veebruaris registreeriti 10 juhtumit, kahju 42 000 eurot.

Märtsis registreeriti 11 juhtumit, kahju 67 000 eurot.

Aprillis registreeriti 50 juhtumit, kahju 139 000 eurot.

Mais registreeriti 60 juhtumit, kahju 165 000 eurot.

Juunis registreeriti 50 juhtumit, kahju 189 000 eurot.

2020. aasta statistika:

Juulis registreeriti 26 juhtumit, kahju 81 000 eurot.

Augustis registreeriti 37 juhtumit, kahju 91 500 eurot.

Septembris registreeriti 28 juhtumit, kahju 91 500 eurot.

Oktoobris registreeriti 29 juhtumit, kahju 76 000 eurot.

Novembris registreeriti 23 juhtumit, kahju 107 000 eurot.

Detsembris registreeriti 50 juhtumit, kahju 177 000 eurot.

Allikas: PPA

Märksõnad

Tagasi üles