Põlva riigimaja otsus võib jääda järgmisse aastasse

Uus riigimaja on kavandatud Põlva keskväljaku peatänavapoolsesse serva. Foto: Mati Määrits

Põlva abivallavanem Martti Rõigas ei mõista, miks ei ole valitsus suutnud senimaani otsustada riigimaja rajamist Põlvasse.

«Minu andmetel ei ole riigimaja kohta otsust, kuhu see teha. Paljudes maakondades on see aga juba valmis ning mitmel pool projekteeritakse. Ja ka meil võiks asi liikuda, aga kuskil on see otsus millegipärast kinni. Juba jaanuaris 2020. aastal, kui riigihalduse minister Jaak Aab Põlvamaad külastas, jäi temalt kõlama, et otsus tuleb teha lähiajal. Arusaamatul põhjusel kestab see lähiaeg juba 19 kuud. Kelle huvides see on? Mulle tundub, et selle taga on mingi poliitiline kokkulepe, mida avalikult esitletud ei ole,» eeldas Reformierakonda kuuluv abivallavanem.

Oht jääda sootuks ilma

Kõige hullemaks võimalikuks stsenaariumiks peab Rõigas, et vastav programm saab lõpuks läbi. «Kõik teised saavad uue ja tänapäevase riigimaja, Põlva aga mitte. Põlvamaal on sellest ainult kaotada, kuigi ka meil on mõned isikud esinenud avaldusega, et milleks seda üldse vaja on,» märkis ta.

Abivallavanem kordas üle riigimajade kontseptsiooni, mille kohaselt mitmed uued töökohad ministeeriumides ja riigiasutustes ei ole enam seotud asukohaga. «Sa saad kandideerida Põlvast ja ka töötada Põlva riigimajas, mitte ei pea minema Tallinnasse. Ja kui teistes maakonnakeskustes on tänapäevased hooned ja meil ei ole, oleme ilmselgelt halvemas olukorras,» toonitas ta.

Riigimaja võimaliku asukohana on kavandatud Põlva keskväljakuga piirnev maa-ala. Teine variant on teha korda endine maavalitsuse hoone, mis läheks maksma sama palju kui uue hoone rajamine.

Kuna riigimaja on terve maakonna, mitte ainult Põlva valla asi, on nii Kanepi, Põlva kui ka Räpina volikogu teinud Martti Rõigase viitel ühise otsuse, et ehitis peaks tulema just uue keskväljaku äärde. See on sisse kirjutatud ka arengukavadesse. «Põlva volikogus ei olnud sellele avaldusele ühtegi vastuhäält. Valitsusele edastas ühtse avalduse omavalitsusliit,» märkis ta.

Aab: riigimaja rajamine on jõus

Riigihalduse minister Jaak Aab vastas Lõuna-Eesti Postimehe järelepärimisele, et Põlvamaale riigimaja rajamise protsess on igati jõus. «Praegu on täpsustamisel asukoht, lõpliku otsuse selle kohta teeb valitsus aasta lõpus või järgmise aasta alguses, misjärel saame juba täpsemalt planeerida majja liikuvaid asutusi,» selgitas ta.

Läinud aasta jaanuaris nii endise maavalitsuse hoone kui ka keskväljakuäärse krundi üle vaadanud Aab ütles siis, et olemasoleva maja remondiks piisaks üksnes tema otsusest, uue ehitamiseks peab nõusoleku andma ka valitsuskabinet.

Põlva valla pakkumist loobuda endise maavalitsuse hoone kulukast remondist ning ehitada sama raha eest vastse keskväljaku serva uus hoone lubas ta koos rahandusministeeriumi kolleegidega kindlasti kaaluda. «Üritame riigimaju teha võimalikult ökonoomselt. Aga kui kulud on enam-vähem samad, oleks see lausa sümboolse tähendusega, kui maakonnakeskustesse kerkiksid ka uued majad,» märkis Aab.

Endine maavalitsuse hoone tuleks korraliku remondiga sobitada sinna kolivate asutuste vajaduste järgi. «Kindlasti on vajalik lift, sest kõik avalikud hooned peavad olema ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele. Samuti pole seal head parklat. Kõigeks selleks võib kuluda isegi kuni kolm miljonit eurot. Igal juhul on ka see variant endiselt õhus,» ei kiirustanud minister üht ust lõplikult sulgema.

Aabi sõnutsi tahab valitsus 2024. aastaks kõik riigimajad valmis teha. «Igal juhul tuleks ükskõik kumma hoone projekteerimist alustada veel sellel aastal,» toonitas minister enam kui poolteist aastat tagasi.