/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/06/13973846t1hc053.jpg)
Jahimehed on augustiga alanud karujahi hooaja esimese nädalaga küttinud 23 karu.
Jahihooaja esimesel nädalal lasid kütid Eestis 26 karu
Lääne-Viru-, Jõgeva- ja Järvamaa kütid on tabanud igas maakonnas viis karu, Ida-Virumaa kütid neli, Tartumaa kütid kolm ja Pärnumaa kütid kaks karu, ütles reedel BNS-ile keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Rapla- ja Viljandimaal on kummaski maakonnas lastud aga üks karu.
Augusti algusest oktoobri lõpuni kestval karujahi hooajal tohivad Lääne- ja Ida-Virumaa kütid lasta kummaski maakonnas 12 karu, Jõgeva- ja Järvamaa kütid kummaski maakonnas üheksa karu, Harju-, Tartu- ja Viljandimaa kütud võivad lasta igas maakonnas seitse karu, Pärnumaal tohib lasta kuus, Raplamaal viis, Põlva- ja Valgamaal kummaski maakonnas kolm ning Läänemaa ja Võrumaa kütid tohivad lasta ühe karu. Hiiu- ja Saaremaa jahimehed tänavu karusid lasta ei tohi.
Keskkonnaamet leidis, et karude küttimismaht alanud jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes osas sarnaselt eelmistele jahiaastatele, jättes neli protsenti küttimismahust ehk kolm karu jahihooaja alguses reservi. Küttimismahu esimese osana lubatakse lasta 96 protsenti Keskkonnaagentuuri soovitatud pruunkarude maksimaalsest küttimismahust ehk 82 isendit. Reservi jäetavate loomi lubab keskkonnaamet lasta jahihooajal vastavalt lisanduvate karukahjustuste esinemisele maakondades.
Mullu sügisel elas Eestis ligi 950 karu.
Eestis tohtis eelmisel aastal küttida 93 karu ja täpselt nii palju karusid ka lasti.