Mati Määrits: küdevasse ahju hagu juurde?

Mati Määrits Foto: Kristjan Teedema

Eesti majandus on sattunud omapärasesse seisu, kus koroonakriisist hoolimata hinnad muudkui kerkivad, ehitusbuumile pidurit tõmmata aga ei raatsi keegi.

Teiste hulgas on raske valiku ees – kas maksta vajalikele objektidele sadu tuhandeid peale või tagastada toetusraha – Põlva vald, kus korraldatud riigihangete tulemused on esialgu planeeritud maksumuse ületanud mäekõrguselt. Nii ongi volikogu pidanud igale poole raha juurde panema, maakonnakeskusse rajatavale hooldekodule ühtekokku lausa miljon eurot.

Ent kui rahvaesindajad oleksid sel kolmapäeval teise lisaeelarve hääletusel ei öelnud, tulnuks loobuda ka Lina tänava koolimaja lammutamisest ja uue energiasäästliku hoone rajamisest, sest mõlemad ehitised on omavahel seotud.

Kuna valimised lähenevad, eeldasin kolmapäeval volikogu istungile minnes, et vähemalt opositsiooniliste rahvaesindajate suust kostab omajagu teravaid noote järjekordse rahaeraldise kohta. Sest omavalitsuse rahakott pole põhjatu, mistõttu millalgi tuleb hakata tegema valikuid.

«Jätame uue vallamaja tegemata ning valla laenukoormust polegi vaja suurendada,» võis oodata varemgi kõlanud soovitust.

Sedapuhku aga kaht kõige tulisemat koalitsiooni kriitikut kohal polnud, mistõttu volikogu istung ei kestnud kuigi kaua ning järjekordne lisaeelarve võeti üheainsa vastuhäälega vastu.

Omavalitsuse rahakott pole põhjatu, mistõttu millalgi tuleb hakata tegema valikuid.

Rahvaesindajate üksmeelt võis sedapuhku täiesti mõista: eks iga vald peab oma väetid ikka ise üleval pidama. Ning ka uue koolimaja ehitusele ei saanud ju kätt ette panna. Seetõttu minu igakülgne respekt nende riigimehelikkusele.

Iseküsimus siiski, kui kaua jaksavad meie omavalitsused üha kallinevatele objektidele peale maksta. Eesti Panga selgituse järgi on euroala riikides inflatsiooni ohjeldamiseks ja majanduse stabiliseerimiseks nii-öelda kaks kangi: rahapoliitika ja eelarvepoliitika.

Loogika on nende puhul lihtne. Kui riigi majandus kasvab hoogsalt, peab valitsus olema majanduse elavdamisel ettevaatlik. Kui majandus aga kiratseb, on valitsusel võimalik sellele hoogu juurde anda.

Ühtepidi võib ju arutleda, kas ikka on mõtet niigi lõõmavasse ahju hagu juurde ajada. Aga kui seda teeb rahapakke juurde trükkides kogu Euroopa, kus siis meie kõrvale jääda saame…