Tervishoius kehtib taas hädaolukord

Haiglad ja kiirabi hakkavad avama uusi COVID-19 haigetele mõeldud voodikohti. Foto: Tairo Lutter

11. augustist kehtestas terviseamet varasema hädaolukorra ohu asemel tervishoius hädaolukorra. Haiglad ja kiirabi hakkavad valmistuma rohkemate koroonapatsientide vastu võtmiseks. Haiglaravile määratakse eelkõige vältimatut abi vajavad patsiendid.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno otsustas kehtestada COVID-19 nakkushaiguse leviku tõttu 2. ohutaseme. See toob kaasa tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taseme tõstmise alates 20. augustist.

Selle taseme kehtestamine tähendab eelkõige, et valmisoleku tase muutub kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate jaoks. Nad peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse.

«Hetkel ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid oleme kahetsusväärsel kombel tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada COVID-19 haigetele mõeldud voodikohti,» rääkis Lanno. «Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks.»

Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse. Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse: 1. taset rakendatakse kriisi ohu korral; 2. taset rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga ehk oht on realiseerunud ja põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid ning 3. taset rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.

Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil. Vahepeal keskendusid tervishoiuasutused tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele. «Uus nakatumistelaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna,» lausus terviseameti peadirektor.

Lanno sõnul on nakkusolukord Eestis ja lähiriikides väga kiirelt muutunud. Nagu juulis ennustatud, on suurimaks murekohaks saanud viiruse Delta tüvi. «See levib eelnevalt domineeritud Alfa tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini,» selgitas ta. «Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab ka nakkusohu kõrget taset.»

Möödunud aastal kehtestati Eestis tervisealane hädaolukord hetkel, mil haiglates viibis 63 COVID-19 patsienti. 11. augusti seisuga viibib haiglaravil samuti 63 COVID-19 patsienti, kellest intensiivravil on neli ja omakorda juhitaval hingamisel kolm inimest. Haiglates on surnud kokku 1265 COVID-19 patsienti ja lõpetatud 8263 COVID-19 haigusjuhtumit 7893 inimesega.

Sel kevadel oli väga vähe puudu kolmanda taseme kehtestamisest, mis tähendaks, et meditsiinisüsteem on võimeline pakkuma üksnes vältimatut abi. Piirataks plaanilist-, ambulatoorset- ning isegi erakorralist abi. See tähendaks haigla ooteruumis raskete valikute tegemist, kus saaks tagada vältimatu abi vaid neile, keda ootaks abi edasilükkamise või selle andmata jätmise korral surm või saaksid nad püsiva tervisekahjustuse.

Augusti lõpus liigub tervishoiusüsteem taas plaanilise ravi piiramise suunas. «Haiglate toimepidevuse häiritus teeb murelikuks. Kõik need inimesed, kes on vaktsineerimisotsust seni edasi lükanud, peaksid nüüd mõistma, et see aeg on kindlasti käes,» märkis Lanno. «Peame õppima koos viirusega hakkama saama ning arvestama, et lähiajal see kusagile ei kao.»