:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2021/08/12/13986189t1h6a37.jpg)
Lõuna-Eestist kandideerivad neli metsaomanikku üle-eestilisel metsamajandajate konkursil aasta parima metsamajandaja tiitlile.
Lõuna-Eestist võib tulla tänavune parim metsamajandaja
Parima metsamajandaja konkursi ja traditsioonilise metsapäeva eesmärk on tutvustada laiemale avalikkusele metsandust ning selle eriilmelisust läbi erinevate metsaomanike. Parim metsamajandaja selgub juba 28. aastat.
Valgamaalt kandideerivad tiitlile Meelis Haljaste, Magnar Alev ning Olev Matt. Võrumaa kandidaat on Mark Kostõgov.
Hirm ajas majandama
Meelis Haljaste mets asub Otepää looduspargi edelanurgas tema vanaisa poolt 1935. aastal rajatud talu ümbruses. Mõned aastad tagasi Haljaste oma metsa eriti ei tikkunud, vaid lasi sel rahus kasvada. Kui sõber aga oma metsast üraskikahjud avastas, hakkas ka Haljaste oma metsa seisukorda lähemalt uurima. Selguski, et üraskid on ka tema metsas hävitustööd teinud.
Haljaste võttis ühendust metsaühistuga, kust sai abi plaani koostamisel, et kahjustuse levikule piir panna. Siis aga tabas järgmise hoobina metsa tunamullune oktoobritorm. Nii ongi ta paar viimast aastat tegelenud metsauuenduse planeerimise, ettevalmistuste ja ka istutustööga.
/nginx/o/2021/08/12/13986033t1h08af.jpg)
Oma metsas tegutsemine on suurendanud Haljastes ka üldist huvi metsanduse vastu. Teadmisi ammutab ta Eesti maaülikooli teadustöödest, katsetades samal ajal omal käel erinevate puuliikide kasvatamist eri pinnastel. Haljaste sõnul on tema eesmärgiks sammuda vanavanaisa jälgedes ning kasvatada hea ja tugev mets oma pärijatele.
Abiks ka teistele
Magnar Alevi metsad asuvad peamiselt Valgamaal Otepää ümbruses. Oma esimese metsatüki ostis ta 2003. aastal Otepääle ning tänaseks on ta laiendanud oma metsaportfelli umbes 500 hektarini.
Metsandus on tema eluala. Lisaks oma metsade eest hoolitsemisele pakub Alev oma ettevõtte Mapomets OÜ kaudu metsamajandamise teenust ka teistele kohalikele metsaomanikele ja naabritele.
Alevi sõnul on ta suurema osa metsast teenitud tulust sinna ka tagasi investeerinud. Lisaks noorte metsade kujundamisele on ta ehitanud metsateid ja teinud maaparandust ning panustanud ka loodusradade rajamisse. Tema sõnutsi on omanik ise oma metsa parim kaitsja.
/nginx/o/2021/08/12/13986039t1hf32c.jpg)
Metsandus on veres
Olev Matist sai metsaomanik, kui talle tagastati vanaisale ja vanavanaisale kuulunud mets ja maad. Pärast seda ostis ta järgmised metsakinnistud juba ise. Nüüd asuvad tema metsad lisaks Valgamaale ka Tartu- ja Põlvamaal.
Metsaülema ja abimetsaülema pojana oli metsandus Mati jaoks juba lapsepõlves olulisel kohal. Oma ettevõtte Ökoteh OÜ asutas ta 2003. aastal pärast õpinguid Eesti maaülikoolis. 28 aasta jooksul on Matt väikeettevõtjana puutunud kokku metsakultuuride rajamise, hooldamise, metsamaterjali ülestöötamise, puidu vääristamise ja puhkemajade ehitamisega.
/nginx/o/2021/08/12/13986045t1h0b27.jpg)
Metsa majandab ta perspektiivitundega ning vaatab vähemalt 20 aastat ette. Ta nimetab end pigem metsa kasvatajaks kui selle raiujaks. Viimase võtab ta ette siis, kui see on majanduslikult kasulik ja vajalik. Mets ja maa on tema jaoks investeering, mille väärtust püüab ta oma tegevusega suurendada ja ka järgnevatele põlvedele edasi anda.
Lapsest peale metsahuviline
Võrumaa metsaomanik Mark Kostõgov majandab Saatse kordoni kõrval oma vanematele kuuluvaid metsi. Kokku on nad tema kätte usaldanud 17 hektarit kodutalu metsa.
Metsatööde vastu oli Kostõgovil huvi juba poisikesena ning metsa ja puiduga on seotud ka tema haridustee. Luua metsanduskoolis on ta läbinud nii forvarderi juhi kui metsanduse spetsialisti kursused. Kodusest Pärna talu metsast kujunes seega õpingute ajal hea praktikabaas, kus sai harjutada erinevate saagide käsitlemist ja istutustöid.
Kostõgovi eesmärgiks on kujundada segametsad, mis oleksid erinevate kahjustajate ja ka kliimamuutuste suhtes võimalikult vastupidavad. Laiemas plaanis on aga tema sõnul soov jätta tulevastele põlvedele terved, ilusad ning mitmekesised metsad.
/nginx/o/2021/08/12/13986053t1h797a.jpg)
Parima metsamajandaja selgitab välja neljaliikmeline ekspertidest koosnev komisjon. Lisaks kandidaatide metsale ja majandamise võtetele, võtavad hindajad arvesse ka näiteks panust maaelu arengusse ja traditsioonide hoidmist.
Tänavuse võitja kuulutab 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval välja keskkonnaminister Tõnis Mölder. Päeva jooksul ootab külastajaid lõbus meelelahutusprogramm ja metsaalaseid teadmisi jagavad oma ala eksperdid. Saab osaleda ka ekskursioonil 2020. aasta parima metsamajandaja Mihkel Jürissoni metsas Mädara külas.
Metsamajandajate konkurssi koos kogu pere metsapäevaga korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus.