Küttimisega seakatku vastu

Jahimeeste eesmärk peaks olema tagada küttimisperioodi lõpuks metssigade arvukus kuni 1 loom 1000 hektari kohta. Foto: Arvo Meeks

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) peadirektor Urmas Kirtsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust pöördusid ühise sõnumiga jahimeeste poole, et panna piir Sigade Aafrika katkule.

Sigade Aafrika katku (SAK) Eestisse jõudmisest 2014. aastal on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on tehtud suuri jõupingutusi nii riigi, seakasvatajate kui jahimeeste poolt ning on saavutatud ka võite. Sellest hoolimata pole katk veel seljatatud ning laiema leviku vältimiseks tuleb katkutõrjega endiselt aktiivselt tegeleda.

Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal näitasid, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt. Käesoleva aasta 14. juulil toimunud puhang Kiili farmis, kus tuli hukata ligi 2000 siga kinnitas viiruse salakavalust veelgi.

«Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile,» lausus Kirtsi. Tema sõnul lasub jahimeestel siin vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. «Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti,» ütles PTA peadirektor. 

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahimeeste ülesandeks endiselt aktiivne küttimine ning eesmärk tagada küttimisperioodi lõpuks arvukus kuni 1 metssiga 1000 hektari kohta. «Praegu ei ole veel õige aeg metssigu nii-öelda hoida,» lausus ta. 

Puusti sõnutsi võivad koroonaviiruse levik ja piirangud takistada ühisjahtide korraldamist ning seetõttu on jahimeeste väljakutse veelgi keerulisem. «Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud,» rääkis ta. «See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama.»

Kirtsi sõnul on tegemist tõsise viirusega, mis nõuab täit tähelepanu. «Ühiselt tegutsedes nii riigi-, äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada,» lausus ta.