Tahtnud memmeke retseptiravimit osta. Läinud apteeki, õigemini rohulasse, nagu talle endale meeldib öelda. Öelnud apteekrile, mida vaja, sai ta vastuseks, et seda ei ole. Tarneraskused või nii, päris ta. Ei, lihtsalt ära ostetud. Aga on võimalik tellida, ülehomseks. Nii kaua, imestas memmeke.
Maarius Suviste: rohujaht ja e-riik
Lahke apteeker pakkunud, et saab arvutist järele vaadata, millises lähedal asuvas apteegis rohi olemas on. Leidiski ühe sellise ja suunas tahtja sinna.
Kaugelt külast linna tulnud memmeke, kaks kilekotti näpus ja käekott ka veel, võttis suuna peaaegu et linna teise otsa. Ikka jalgsi. Jõudnud kohale, selgus tõsiasi: ravim on ka sealt otsa saanud. Aga pidi ju olema, arvutist vaadati, et on, ütles ta. Paljugi mis, need olnud vanad andmed.
Kuidas nii? Selgus, et info ei uuenevat nii kiiresti, et kus on ja kui palju on. Põhimõtteliselt võivat täna näidata eilseid andmeid.
Lahke apteeker pakkunud, et saavad tellida või järgmisse kohta juhatada, kus eelmise päeva andmete järgi peaks olema. Memmeke, kompsud kaasas, kõmpis kolmandasse kohta, peaaegu et linna teise otsa. Õnneks sealt sai ravimi.
Jõudnud koju, mõtiskles ta. E-riigist ja digiteenustest.
Esimese apteegi juurde tagasi tulles – memmeke on aastaid kogu aeg sealt sama ravimit ostnud. Ja ei ole tegu haruldase arstimiga. Säärane seis, et otsas, on tolles kohas varemgi ette tulnud.
Ja ta mõtles: ei tea, kas nii juba on, aga võiks olla, et kui ravim hakkab apteegis otsa saama, on info seal arvutiekraanil kohe olemas.
Memmeke, kompsud kaasas, kõmpis kolmandasse kohta, peaaegu et linna teise otsa.
Näiteks nii, et varud tühjenevad ja info nähtav: vaja juurde tellida ja kohe, sest seda ikka ostetakse. Aga kui täitsa otsa saanud, hakkab arvutis punane tuluke vilkuma. Ennetavalt võiks tegutseda. Mitte nii, et kui tahtja kohal, tellitakse järgmisteks päevadeks või suunatakse mujale.
Ning e-info võiks apteekide vahet liikuda kiiremini. Et kas on mõtet järgmisse apteeki kõmpida arstimi järele või mitte. Hea, kui info kohe käigu pealt olemas: on või ei ole. Siis oleks vast vähem jooksutamist ja asjaajamine nüüdisaegne.
Ja ta mõtles veel. Mis siin muust rääkida, kui isegi koroonapass tuleb telefoni alla laadida või vanamoeliselt paberile välja printida. Selmet teha nii, et seda ülesannet täidaks ID-kaart.
Võiks ju olla võimalik lahendus e-riigi jaoks? Pole palju tahetud. Üks dokument, ja kõik olemas.