Laupäeval Pärnus peetud kogu pere metsapäeval kuulutati välja aasta metsamajandaja. Konkursil teenis teise koha Lõuna-Eesti metsaomanik Olev Matt, kes paistis silma oma mitmekesise tegevuse kui ka kogemustepagasiga. Kolmandat kohta jagas Valgamaa metsaomanik Magnar Alev.
Lõuna-Eesti metsaomanik pälvis konkursil teise koha
Võitjaks tuli Ida-Virumaa metsaomanik Gunnar Lepasaar. Võitja selgus üle-eestilise metsamajandajate konkursi käigus. Parima metsamajandaja konkursi ja traditsioonilise metsapäeva eesmärk on tutvustada laiemale avalikkusele metsandust ning selle eriilmelisust läbi erinevate metsaomanike.
Metsamajandajate konkurssi koos kogu pere metsapäevaga korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus. Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuulunud Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Meelis Matkamäe toob tänavuste konkursil osalejate juures välja nende eriilmelisust.
«Me oleme küll väike riik, aga metsakasvatuse ja metsamajandamise võtted on veidi erinevad igal pool. Kõik see tuleb aegamööda katsetamise ja kogemuste põhjal, mida mitmed tänavused kandidaadid on kogunud aastakümnete jooksul,» rääkis Matkamäe.
Ta nentis, et paljud metsaomanikud ei pruugigi oma tehtud töö lõpptulemust ise näha ja jätavad selle nautimise järeltulevatele põlvedele. «Kõigile tänavustele kandidaatidele tagasi vaadates olen aga kindel, et Eesti mets on heades kätes.»
Konkursi teise koha teeninud Lõuna-Eesti metsaomanik Olev Matt jäi komisjonile silma mitmekesise tegevuse ja kogemustepagasiga – aastate jooksul on ta ettevõtliku inimesena tegelenud nii metsakasvatuse kui puidu väärindamisega ning puhkemajandusega.
«Olev on hingega loodusemees ning hoiab oma metsad ka külalistele avatuna, näiteks on tõraverelaste seas tihedas kasutuses kunagi tema vanaisale kuulunud mets ja sealsed matkarajad,» lausus Matkamäe.
Kolmandat kohta jagavad Raplamaa metsaomanikud Rain ja Ralf Elfenbein ning Valgamaa metsaomanik Magnar Alev. Mõlema kandidaadi puhul tõi hindamiskomisjon esile selget tulevikuvisiooni ja teadmistepõhist lähenemist metsakasvatusse, et iga järgmine metsapõlvkond oleks eelmisest tervem ja tugevam.
Parima metsamajandaja selgitas välja neljaliikmeline ekspertidest koosnev komisjon, kelle ülesandeks oli tutvuda osalejate metsadega ning metsamajandamise võtetega. Seejuures võtsid hindajad arvesse ka metsaomaniku panust maaelu arengusse, traditsioonide hoidmist ja muid tegevusi.