GALERII ⟩ Võrumaal avati mälestussammas metsavendadele ja nende toetajatele

Eesti endiste metsavendade liit ja Murtud Rukkilille ühing avasid tänasel rukkilille päeval Võrumaal «Eesti kodu» mälestuskompleksis mälestussamba Eesti metsavendadele ja nende toetajatele ning mälestuspingid, millega mälestatakse Mõnistes võidelnud metsavendi.

Avamistseremoonial võtsid lisaks endiste metsavendade liidu esimehele Heiki Magnusele ja Murtud Rukkilille ühingu esimehele Enno Uibole sõna riigikogu liige Urmas Reinsalu, Valga vallavanem Monika Rogenbaum, Rõuge vallavanem Rein Loik, Eesti mälu instituudi juhatuse liige Martin Andreller ja Valga sõjamuuseumi juhataja major Meelis Kivi.

Murtud Rukkilille ühingu esimehe Enno Uibo sõnul on Rõuge vallas Mõnistes asuv endise talutare asukohale rajatud «Eesti kodu» mälestuskompleks metsavendade mälestussamba jaoks sümboolselt sobilik koht, sest nii kodudest küüditatuid kui ka metsa võitlema läinuid ühendas soov jõuda tagasi koju. «Mälestuskompleksis saavad koju tulla nii elavad kui ka hingekesed, kelle asukohta ei teata,» ütles Uibo.

Eesti metsavendadele ja nende toetajatele pühendatud mälestussammas on loodud metsavend Hugo Sturmi 1946. aastal valminud puidust skulptuuri suurendatud koopiana ning see kujutab kolme metsavenda, kes hoiavad kätel lillepärga ja sinimustvalget rahvuslippu kandvat naist.

Tänavu kuulus rukkilille päev Valga militaarajaloo festivali programmi.

Mälestuskompleks «Eesti kodu» avati 2006. aasta juunis Võrumaal Mõniste vallas Hüti külas kunagise Mäekonnu talu asukohal. Kompleks on eesti kodudele, mis said kannatada sõjakeerises, ja inimestele, kes ning aeti oma kodudest välja ning küüditati eemale perekonnast ja kodumaast.

2007. aasta augustis avati seina kõrval vanast hiietammest tehtud peremeest kujutav puuskulptuur, mis sümboliseerib peremehe tagasitulekut Siberist. Kuju on pühendatud inimestele, kes tulid tagasi kodumaale peale pikki võõrsil oldud aastaid.

2019. aasta augustis avati mälestuskompleksi lähistele kaks uut objekti. Üks neist mälestusmärk «Vabaduse karje», mis kujutab endast meie rahva kangelast Kalevipoega, kes meile omase visadusega lükkab laiali ajaloolised vaevaväravad, astudes välja okupatsioonide põrgust. Koopa külgseintel olevatel tahvlitel on kuritegelike okupatsioonirežiimide kuriteod arvude keeles.