Jõuan Mooste Elohelü folgifestivalile kolmanda festivalipäeva pärastlõunaks. Esimest korda Mooste folgil olnuna saan seal kultuurišoki. Mind paneb imestama ürituse soe õhkkond, naeratavad ja säravad inimesed. Tundub, nagu oleksin tulnud külla, kus möödus mu lapsepõlv – nii külalislahked ja rõõmsad on festivali vabatahtlikud. Pole hirmugi ära eksida.
Tellijale
Mooste Elohelü – justkui Eurovisioon su vanaema külas
Kuulda on võru, seto ja eesti keelt. Festivali lõpupoole hakkan endale üllatuseks isegi võrokeste jutust aru saama.