Mari Kalkun kutsus üles ennast piirama

Mari Kalkunist on saanud üks võru kultuuri eestkõnelejaid. Foto: Tomi Saluveer

Taasiseseisvumispäeval Kadrioru roosiaias peetud presidendi vastuvõtul esines kõnega Võrumaa muusik Mari Kalkun. Muusik tunnistas, et pidupäevadel mõtleb ta sageli esivanematele.

«Näen neid mõnikord seismas valgete kogudena sauna taga niidu peal. Neil hetkedel küsin endalt, kas mina teen piisavalt, et hoida seda, mida nemad on kalliks pidanud, mille nimel pingutanud – kas oskan hoida oma maad ja vabadust. Vabadust ise mõelda, otsustada, laulda, vabadust mäletada.»

Ta nentis ka, et oleme rahas rikkamad kui eales varem ja me saame endale päris palju lubada. Samuti võime end omal maal suhteliselt vabalt ja turvaliselt tunda. Meil jagub puhast vett ja õhku, leidub isegi vaikust, mis on tänapäeva maailmas juba suur luksus.

«Ent selgub, et vabadus ei olegi üks suur õhupall, mis lõputult kasvada saab. Emake Maa näib ootavat meilt pigem enda piiramist. Küllus, milles elame, on hakanud töötama me vastu, sellel on hind,» lisas laulja ja laululooja.

Näiteks häirib Kalkunit, et viskame Eestis iga päev ära sadu tonne korralikku, kaugelt toodud toitu. Samuti kurvastab teda hoolimatu ümberkäimine loodusega.

Mari Kalkun soovitas kõigil võtta aega, et sättida oma sihid kõigepealt hästi paika. «Vanad tarkused seisavad paljuski vanade õlgadel. Kuid keegi teine ei kõnele mu lapsega edaspidi võro keelt, kui ma ise selle eest hoolt ei kanna. Igaühe vastutus – aga ka võimalus – oma kultuuri ees on siin, meie laiuskraadidel erakordselt suur.»

Mõistagi ei saanud ta läbi ka laulust kõnelemata. «Laul on muistne maagiline tööriist, mis on me kõigi käsutuses. Iga kord, kui laulan Tokyos, Tallinnas või kuskil mujal ilma pääl, püüan mingil kombel edastada ja tõlkida seda pehmet, looduslähedast loomulikku elutunnetust, millest tundub, et laias maailmas on puudus.»