Kaido Kaare on suure osa elust reisikoti otsas elanud

Esmakordne kohtumine Kaido Kaarega oli üllatavalt sõbralik. Oleks justkui ammuse tuttavaga taas kokku saanud. Atria Eesti juhatuse esimees ei võtnud oma töölaua taga direktorlikku poosi. Vaja oli pilti teha ja vestluskaaslane kutsus kokku kogu oma juhtkonna ning välja tuli meeleolukas pilt, mis ilmus ka Atria kontserni ajakirjas.

Teist korda märkasin Kaaret Valgamaa Arenguagentuuri korraldatud konverentsil, kuhu olid kutsutud ka ettevõtjad. Silma jäi ta ka seetõttu, et suuremate asutuste juhte tavaliselt sellistel üritustel ei kohta, tulevad vaid väikeste eesotsas olijad.

Järgmine kohtumine oli Valga lihatööstuses, kus ta soovis Valgamaalase juhtkonnale näidata enda ja oma alluvate töötingimusi ning rääkida Atria Eesti kontsernist.

Kõikidest nendest kohtumistest jäi mulje, et Kaare oskab jätta endast sooja, headusest õhkuva mulje. Kui keegi arvab, et tippjuht lihtlabaselt semutseb, siis ta eksib. Millest siis ikkagi selline hoiak? Palusin tal oma ajagraafikusse mahutada ligikaudu tunnipikkune kohtumisaeg, et püüda seda välja selgitada. Aja firmajuht ka leidis.

Kes on Kaido Kaare?

Saaremaa poiss, kelle vanematekodu asub Kagu-Saaremaal Pöide vallas Vältal. Käis Kuressaare 1. keskkooli matemaatika-füüsika eriklassis. Loomuliku jätkuna tuli Tallinna Tehnikaülikool, kus ta õppis majandust, spetsialiseerumisega ettevõtte juhtimisele.

Tööle sattus saarlane esmalt kütuseärisse. Esialgu Shelli, millel müügivõrgustik üle maailma ja mis hiljem ostis Eestis ASi EK.

Kaido Kaarel algas reisikotielu: Poola, Rootsi, Iirimaa, Venemaa, Türgi, Kreeka. Igas riigis töötas ta keskmiselt pool aastat. Ülesanne oli kõikjal sama: jaemüügi strateegia kujundamine.

Kaido ja Katrin Kaarel sündisid kaksikud: Christopher ja Carita-Henrietta. Pärast laste sündi elas pere täies koosseisus nii Poolas kui Kreekas. Ülejäänud kohtades elas – suure aja viibis ta küll tegelikult lennukites – Kaido Kaare üksi.

Väärt kogemus

«Kui esmaspäeval tuli Istanbulis viibida, pidin juba eelmisel päeval kohale lendama. Kuid ma ei kahetse niisugust elu: sain suurfirmas töötamise kogemuse, millele maksti veel peale. Kahtlemata oli see väsitav, kuid igale noorele ei avane sellist õppimisvõimalust. Neli aastat oli lennukist lennukisse loksumist, kuid öeldakse ju, et mis ei tapa, teeb tugevaks,» rääkis Kaare.

Londonis Shell Europe Oil Products jaemüügi strateegia juhina töötanu ja eestlase seisukohalt väga suurt palka saanu leidis ühel päeval endagi üllatuseks, et ei huvita teda enam Buenos Aires, Dakar, Cabo Verde, Zanzibar ega Bogotá ... Ta tahab tulla oma pere juurde Eestisse.

Rahvusvahelise mehena oskab Atria Eesti juht eesti, vene, inglise ja vähemal määral soome keelt. Vene keelt on tal olnud võimalik praktiseerida Venemaal.

«Kahju, et viimasel ajal koolides ei peeta vene keele õpetamist tähtsaks. See võib tulevikus saada saatuslikuks töökohale kandideerimisel. Tootmisjuhid peavad selle suure maa keelt oskama,» lausus Kaare.

Abikaasaks aiandushuviline

Perekond hakkas Tallinna lähedale Laagrisse oma maja ehitama 2000. aastal. «Abikaasa on mul üks suur rohenäpp – aia rajamist alustas kohe, kui selleks tekkis krundil võimalus. Nüüd on ta 1000ruutmeetrisele alale mahutanud taimi saja ringis. Pole enam maad ja ta teeb valikuid, mida jätta, mille asemel uus istutada. Meil on mõnus kodu ja aed,» kirjeldas pereisa.

Katrin Kaare on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ohtlike jäätmete peaspetsialist ja peale selle ka MTÜ Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing juhatuse liige. Ühing tegeleb valgete lambakoerte koolitusega Eestis.

Kodus on neil kaks isast šveitsi valget lambakoera: algselt oli üks, hiljem otsustati veel üks kutsikas võtta ja välja koolitada. Valged lambakoerad on väga targad ja seltskondlikud.

Näitustel käies on nii Katrin Kaare kui koerad saanud seinatäie parimatele tõukoertele ning nende omanikele jagatavaid rosette. Kaido nimetab abikaasa hobi poolteaduslikuks tegevuseks. Ka lastele meeldib koertega tegelda.

«Elame Nõmme raba ääres ja koerad saavad vabalt oma ringid ära joosta,» mainis Kaido Kaare, kes abikaasa hobisse ei sekku, küll aga käib koertega jooksmas.

Londonist tulles asus rahvusvaheline mees juhtima kodumaist ASi Wõro Kommerts, jäädes ettevõttesse tööle viieks aastaks.

Bensiiniärist lihatööstusse – see on huvitav hüpe. Kaido Kaare ei pea seda aga halvaks, sest peamine on tema sõnul siiski juhtimisoskus. Seda on ta laias ilmas suurettevõttes töötades õppinud.

Samuti läbis ta EBSi juhtimiskoolituse keskuses kaheaastase õppeprogrammi strateegilise juhtimise alal. Rahvusvaheline tippjuhtide koolitusprogramm EMBA on mõeldud inimestele, kellel vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus ja üldjuhul kõrgharidus. Kaido Kaarel on majandusalane teaduskraad.

«Igasugune enesetäiendamine ja silmaringi laiendamine tuleb vaid kasuks,» lausus ta selle kohta ise.

Maast madalast lihaga seotud

Lihatehnoloogia ei ole talle päris võõras ala. Lapsena Saaremaal elades töötas ema lihakaupluse juhatajana ja isa külmseadmete insenerina. Poiss sai vabalt vanemate tööga tutvuda.

Kui Atria Eesti ostis ära ASi Wõro Kommers ja Vastse-Kuuste lihatööstuse, leidis emafirma, et Kaido Kaare on sobiv juhtima Atria Eestit. Valga hotell Metsis on nüüd Kaido Kaare teine kodu.

«Muidugi olen igal võimalusel oma pere juures, kuid suure osa oma elust olen olnud neist eemal just tööülesannete tõttu,» ütles ta järjekordse elumuutuse kohta.

Oskab lõõgastuda

Kodus olles käib ta suusatamas koos lastega, kes õpivad Laagri kooli 2. klassis. Hobideks on Kaido Kaarel kooliajast jäänud suusatamine ja korvpalli mängimine.

«Mul on autos ka praegu suusad – kui tekib võimalus, siis suusatan. Olen väiksematel maratonidel käinud, kuid Tartu maratonile ei ole usaldanud proovima minna. Suvel sõidan jalgratta ja rulluiskudega. Ega seda vaba aega palju ju jää. Loen ja täiendan end tööalaselt juhtimise ja psühholoogia alal. Loen ingliskeelset ilukirjandust,» rääkis mitmekülgne mees.

Kõige lõõgastavamaks peab ta aga oma kodust sauna, kus saab end kadakavihaga materdada ja sõprade seltsis mõtteid vahetada.

Kaido Kaare vanemad elavad siiani Saaremaal, neil tuleb abis puid tegemas käia, aidata maa ja metsa eest hoolt kanda. Katrin Kaare vanematekodu on Põlvas, ka seal käiakse võimalikult tihti.

«Isa on meil rahulik ja heatahtlik, mängib nendega. Lapsed ootavad, millal ta koju saabub. Lapsed oli pooleteisekuused, kui Eestist lahkusime. Nad pidasid kõik reisimised vapralt vastu,» rääkis pereema. Temalt sain teada, et abielupaari ühine hobi on meresüstaga sõitmine, igal aastal võetakse ette vähemalt üks pikem süstamatk.

Oma välismaal töötamise ajast meenutab Kaido Kaare sedagi aega, mil Venemaal töötades sai supilusikaga kalamarja söödud ja külma viina joodud. «Vene hing on selline, et kui on prazdnik, siis on täiega – venelased kostitavad oma külalist hästi. Äripartnerilt loodavad nad eelkõige avameelsust.»

Kentsakad lennureisid

Sama erinevad, kui on olnud vastuvõtud eri paikades, on tema sõnul olnud ka lennukid, millega sõidetud.

«Ükskord Venemaa kohal, lennates Rostovisse Doni ääres, oli küll selline tunne, et kahtlane, kas jõuab ikka selle lennukiga kohale, kuna lennuki tehniline seisukord oli silmnähtavalt täiesti hirmuäratav. Türgis aga tilkus lennuki laest vett pähe.

Londonis käisin muusikale kuulamas, Poolas jalgpallivõistlusi vaatamas. Kui meil siin on alati kiire, siis Kreekas peeti mañanat – ei tehtud midagi – ja kellelgi polnud kiiret. Perekond, lähedased on kõige tähtsamad ja töö võis oodata,» tuletas Kaido Kaare mõnd seika meelde.

Kui tulla Atria Eesti juurde, siis selles ettevõttes ollakse tootearendusega pidevalt reaalajast kuni aasta ees: mõeldakse talvel suve- ning suvel talvetoodetele. Eestis on Atrial oma seafarmid, mis kindlustab tootmise varustamise kodumaise lihaga.

Kaido Kaare ütles, et Soome omanikud toetavad tema tegemisi igati. Eestlasi nende tooteid üle võtma ei sunnita, pigem peab olema igas tootes «kohalik puudutus».

Läinud aasta oktoobrist, mil Kaare Atria Eestit juhib, on tema sõnul läinud müük edukalt: valmis ollakse uueks tõusuks.

Kommentaarid