Uue õppeaasta olulisemad teemad on vaktsineerimine, koostöö ja teineteise märkamine

Vaktsineerimine Võru gümnaasiumis. Foto: Kristina Pihlapuu/Lõuna-Eesti Postimees

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on saabuval õppeaastal koolide avatuna hoidmine kõigi haridusvaldkonna tegijate ühine eesmärk.

„Selleks, et üheskoos hoida koolid turvaliselt avatuna, on kõige olulisem koolipere vaktsineeritus. Uuringud näitavad, et pikaajaline distantsõpe mõjutab negatiivselt õpitulemusi ja laste ning noorte füüsilist aktiivsust ja vaimset tervist. Pingutame selle nimel, et tagada kõigile stabiilsem õppeaasta, et laste silmadesse tuleks taas sära õppimisest. See, mida kool ühe lapse ellu annab, on määratu suure tähtsusega,“ toonitas Kersna.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht sõnas, et möödunud kahest õppeaastast saavad koolijuhid võtta kogemusi, mis võimaldavad teha tänase päeva otsuseid sellistena, et õppimine oleks efektiivsem ja turvalisem sõltumata viiruse levikust. „Kindlasti on meie koolide tugevuseks kontaktsus ja usalduslikkus õpetaja ja õpilase vahel. Kutsun lapsevanemaid üles usaldama kooli ja last ning panustama koostöösse, sest see võimaldab märgata probleeme ja leida igale õppijale sobivaimad lahendused õppimiseks“ ütles Uiboleht. Ta lisas, et oluline on kindlasti koolide autonoomsus, et otsustada võimalike lahenduste üle koolielu korraldamisel.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri kiitis haridusvaldkonna koostöö suurenemist kriisitingimustes. Ta rõhutas, et õpetajate jaoks on vahetu kontakt õpilastega võtmetähtsusega. „Õpetajate esindusorganisatsioonina oleme kogu aeg seisnud õpetajate vaktsineerimise olulisuse eest ja meil on hea meel, et õpetajad suhtuvad sellesse väga teadlikult ning vaktsineeritud õpetajate arv kasvab isegi maakondades, kus vaktsineerimisega hõlmatuse näitajad on tagasihoidlikumad. Saan kinnitada, et õpetajad lähevad uuele õppeaastale vastu turvalisemalt“.

Voltri sõnul on õpetajate aktiivse vaktsineerimise taga arusaam, et see aitab kaitsta ennast, kolleege ja õpilasi, aga ka see, et Eesti õpetajad on teaduse usku ja valivad parima toimiva viisi viiruse vastu võitlemiseks.

Rektorite nõukogu esimees Mart Kalm ütles, et õppeaastale vastu minnes lähtuvad Eesti ülikoolid sellest, et kontaktõpe on võimalik seda kauem, mida suurem osa akadeemilisest perest on vaktsineeritud. Kalm kinnitas, et ülikoolid on seisukohal, et vaktsineerimata üliõpilastele ei hakka kõrgkoolid eraldi hübriidõpet korraldama. Samas pakuvad ülikoolid paindlikku õpet, kus osa ainest toimub veebikeskkondades. Samuti tuleb vaktsineerimata üliõpilastel ja akadeemilistel töötajatel kanda maski.

Distantsõppega said hakkama pooled õpilased

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu tõi välja, et värskete uuringute andmetel on õpilased kriisiolukorras õppimisega paremini toime tulnud kui eelmisel aastal. „Umbes pooled õpilased said enda hinnangul distantsõppega hakkama, ent oma toimetulekut distantsõppega hindasid kõige negatiivsemalt hoopis lapsevanemad,“ sõnas Maikalu värskele Haridusfoorumi uuringule viidates.

Ta kutsus üles pöörama tähelepanu üksteise vaimsele tervisele ja julgustas vajadusel pöörduma koolipsühholoogi poole. „Uuel õppeaastal pakuvad koolipsühholoogid nõustamist ka telefonitsi nii eesti kui ka vene keeles. Nõuandeliinile 1226 ja 1227 on oodatud helistama nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad“.

Samuti pidas Maikalu oluliseks, et koolis ei oleks kohta õpilaste kiusamisele nende vaktsineerituse põhjal. „Nii õpetajad kui õpilased peavad jälgima, et keegi ei väljendataks negatiivset suhtumist teistesse selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata,” toonitas ta.