/nginx/o/2009/01/23/122158t1h20ed.jpg)
Politsei algatas väärteomenetluse omaniku suhtes, kes viis 30. detsembril kaks alatoidetud koera Valga loomade varjupaika. Üks sünnitas seal kutsikad, kellest enamik suri, teine koer suri mõned päevad hiljem.
Omanik viis alatoidetud koerad varjupaika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karula valla juhtivkonstaabel Tarmo Tuulas rääkis, et Kaagjärve elanik viis koerad varjupaika, väites esialgu need leidnud olevat. «Siis aga selgus, et ta on siiski nende omanik. Kuigi loomapidaja väitis, et töötuks jäädes ei tulnud ta enam koerte pidamisega toime, ei tohtinuks ta neid varjupaika viia,» selgitas Tuulas.
Ta märkis, et omaniku suhtes on algatatud väärteomenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb lubamatut tegu looma suhtes – antud juhul tema hülgamist. Väärteoprotokolli jõustudes saab omanikku trahvida kuni 12 000 krooniga, selgitas konstaabel. «Millal omanik trahviotsuse kätte saab, ei oska praegu öelda.»
Valga linnavalitsuse linnahooldusameti heakorra vanemspetsialist Rein Säinas rääkis, et üks koertest – isane – oli väga näljane ja sõi samal päeval ära kolmekordse tavalise koera päevase toiduportsjoni, emane aga sõi vähe ega joonud üldse. «Mõlemal olid ribikondid näha ja puusaluud püsti, mis näitas juba, et loomad olid vähe süüa saanud,» kirjeldas Säinas.
Tema sõnul tõi emane koer 1. jaanuari hommikuks ilmale kuus kutsikat, kellest neli suri. Tuulasele teadaolevalt sünnitas koer välitingimustes, kuna looma tooja ei informeerinud varjupaika tema tiinusest.
Nüüdseks on emane koer juba kosunud ning usaldab taas inimesi. «Siin on suure töö ära teinud varjupaiga töötaja Merike Soots, kes iga päev temaga rääkis ja teda silitas. Esimesed kümme päeva sai koer ka antibiootikumiravi,» kiitis Säinas.
Tema sõnul oli aga isane koer vaktsineerimata ja kuna ta oli ka kehva toidu peal olnud, siis 5. jaanuaril ta haigestus ja suri – ei aidanud ka ravimine.
«Varjupaika ei võeta kodust loomi vastu – inimene peab ise neile uue kodu leidma. Varjupaik on mõeldud hüljatud ja kodu kaotanud, hulkuvatele loomadele,» rõhutas Säinas.