End vaktsineerida lasta ei taha iga viies

Peamised põhjused vaktsineerimiseks on soov saada vaktsineerimistõend, kartus haiguse ohtlikkuse ees ning soov naasta tavapärase elu juurde. Foto: Sander Ilvest

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on võrreldes juuniga praeguseks neljakordistunud – kui juunis hindas olukorda kriitiliseks 10% elanikest, siis augustis juba 39 protsenti.

Augustis hindas koroonaviiruse leviku olukorda kriitiliseks 39% elanikest, 38% leiab, et terav kriis on möödas, kuid endiselt tuleb säilitada valvsust ja järgida ohutusmeetmeid. 14% inimeste hinnangul pole olukord kriitiline olnudki ning sellele on üle reageeritud.

„Hinnangud olukorra kriitilisusele seostuvad suhtumisega COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse – inimesed, kes on viiruse vastu vaktsineeritud või seda kindlasti teha soovivad, tunnetavad olukorda kriitilisemana kui vaktsineerimises kõhklejad või selle vastased. Inimesed, kes end vaktsineerida ei soovi, arvavad seevastu keskmisest sagedamini, et olukorrale on üle reageeritud. Nii arvab 60 protsenti inimestest, kes end kindlasti vaktsineerida ei soovi,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu.

Inimesed hindavad end koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetega hästi (36%) või üldjoontes (50%) kursis olevaks. Vaid 1% inimestest ei ole enda hinnangul meetmetega üldse kursis. Keskmisest sagedamini hindavad oma teadlikkust meetmetest heaks muudest rahvustest, kõrgharidusega või Kirde-Eestis elavad inimesed. Keskmisest madalam on teadlikkus kehtivatest meetmetest ning huvi antud teema vastu nende inimeste seas, kes enda vaktsineerimisele kindlalt vastu on.

Kehtivaid piiranguid toetab 37% (juunis 60%) inimestest. Võrreldes juuniga on inimeste rahulolematus kehtivate piirangutega kasvanud, samas on oluliselt suurenenud ka ootus piirangute karmistamisele – kui juunis toetas piirangute karmistamist 18%, siis augustis juba 36% inimestest. Piirangute leevendamist pooldab 22% elanikest (juunis 18%).

Piirangute karmistamise pooldajaid on keskmisest enam vanemaealiste, eestlaste ning vaktsineeritute seas. Ootust piirangute leevendamiseks väljendavad keskmisest sagedamini 25-49-aastased, muudest rahvustest elanikud ning inimesed, kes on koroonaviiruse kas läbi põdenud või ei soovi lasta end vaktsineerida.

Vähenenud on enda rolli teadvustamine viiruse leviku piiramisel: kui juunis arvas 77% inimestest, et nende käitumisest sõltub see, kui hästi õnnestub Eestis viiruse leviku piiramine, siis augustiks on see näitaja langenud 71 protsendini. „Oma osa võib hoiakute muutumises mängida ka see, et oleme saanud teada, et kuigi vaktsiinid kaitsevad haiguse raskema kulu eest, võivad nakatuda ja viirust levitada ka vaktsineeritud inimesed,“ ütles Vaike Vainu.

Inimesi, kes enda rolli viiruse leviku piiramisel oluliseks ei pea, on keskmisest enam alla 50-aastaste või vaktsineerida mitte soovijate seas.

COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse suhtub positiivselt 79% inimestest, vastu on 19% ning selge seisukoht puudub 2 protsendil. Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa tänaseks ka juba vaktsineeritud.

„Peamised põhjused vaktsineerimiseks on soov saada vaktsineerimistõend, kartus haiguse ohtlikkuse ees ning soov naasta tavapärase elu juurde,“ ütles Vaike Vainu. „Inimesed, kes end vaktsineerida lasta ei soovi või selle vajalikkuses kahtlevad, põhjendavad oma hoiakuid kõige sagedamini vaktsiini võimalike ohtlike kõrvaltoimetega ning kahtlustega vaktsiini tõhususe osas.“

Oma 12-17-aastase lapse vaktsineerimise suhtes väljendas soosivat suhtumist 65% vanematest, 26% poleks oma lapse vaktsineerimisega nõus mingil juhul ning 9 protsendil puudub selge seisukoht. Vastumeelsus oma lapse vaktsineerimise suhtes on keskmisest kõrgem nende lapsevanemate seas, kes ka ennast vaktsineerida lasta ei soovi.

COVID-19 teemalise elanikkonnaküsitluse tellis sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitlus viidi läbi 16.-23. augustil.