Päevatoimetaja:
Tiit Loim

Sten Mahov: piiratud ning piiramata ala – on seal vahet?

Copy
Sten Mahov
Sten Mahov Foto: Arvo Meeks

Kas ei tundu naljakas, et sõna «üritus» võib põhimõtteliselt iga omavalitsus tõlgendada nii, nagu ise heaks arvab? Kui sinu «üritus» leiab aset piiratud alal, tohib sisetingimustes osaleda kuni 50 ning väljas kuni sada inimest. Kohaletulnud on kohustatud kandma küll maski, aga nakkusohutuse kontrolli ei eeldata.

Viidatud määradest suurema osalejate arvuga üritustele peab eelnema ka vaktsiinipassi kontroll või siis võimalus teha kiirtest. Siingi on osalejapiirang. Olgu näitena toodud tänavune paasapüha tähistamine Setomaal Obinitsa kalmistul. Vald piiras ala ning kehtestas kontrolli. Inimesed olid pahased.

Kui aga oma ettevõtmine nimetada ümber «koosviibimiseks vabas õhus» ehk piiramata alal, siis ülaltoodud piiranguarvud ei kehti, samuti ei tehta ka nakkusohutuse kontrolli. Näitena olgu siinkohal toodud mõne omavalitsuse korraldatud suurüritus linna- või vallarahvale. Inimesed on rõõmsad.

Sellise käitumise põhjal tekib mulje, et ühel «üritusel» justkui viirus levib ning selle ärahoidmiseks tehakse kontrolli, «koosviibimisel vabas õhus» aga mitte. Kas tõesti piisab ühest sõnast, et viirus leviks, ning kui see asendada mõne teisega, siis koroona ringi ei hõlju?

Kui aga oma ettevõtmine nimetada ümber «koosviibimiseks vabas õhus» ehk piiramata alal, siis ülaltoodud piiranguarvud ei kehti, samuti ei tehta ka nakkusohutuse kontrolli.

Teame, et Lõuna-Eestis on nakatumisnäitajad muu Eestiga võrreldes ühed kõrgemad. Meie kõigi ülesanne peaks olema nende kasvule piir panna ning näitajad alla tuua.

Miks on siis nii, et ühed võtavad viiruse kontrolli alla saamist tõsiselt ehk viivad ürituse läbi piiratud alal ning kontrollitult, teised aga justkui hiilivad kontrollist kõrvale? Tõsi, ütleb ju ka valitsuse korraldus, et koroonatõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.

Juriidiliselt on kõik korrektne, aga kas praeguses olukorras ka eetiline? Kui kõik hakkaksid oma üritusi korraldama formaadis «koosviibimine vabas õhus», siis mis kasu on meil kõikidest neist ponnistustest koroonale piir panna?

Ilmad on läinud külmemaks, ehk peetakse seetõttu ka vähem suurüritusi väljas. Eelmise aasta sügise peale mõeldes see liiga palju optimismi siiski ei süsti.

Tagasi üles