Lennart Liba: kuidas viia Põlvamaa rohemajanduse abil maailmakaardile?

Lennart Liba. Foto: Tomi Saluveer

Kui veel mõni aasta tagasi oli rohepöördega seonduv ettevõtjate hulgas pigem nišiteema, millele kohati vaadati suisa muigega, siis praeguseks on olukord põhjalikult muutunud. Rohemajandus on tulnud, et jääda ja põhjus on lihtsamast lihtsam: inimkonnal on piltlikult öeldes selg vastu seina ning senine ressursirohke ning lineaarne (tooda-tarbi-viska minema) majandusmudel ei saa enam jätkuda.

Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,5 miljardi tonni jäätmeid, samas suureneb rahvaarvu kasvamise tõttu toorainete vajadus, mistõttu käärid võimaluste ja vajaduste vahel kasvavad aasta-aastalt. Ainuvõimalik lahendus selles olukorras on üleminek kestlikule majandusmudelile. Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta märtsis uue ringmajanduse tegevuskava, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua.

Ringmajandus on aga vaid üks osa kogu majandusmudeli rohepöördest, mis on Eestile katsumus, kuid samas ka suur võimalus. Meie riik saab aastatel 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osana rohepöörde elluviimiseks 3,37 miljardit eurot toetust, mille kasutamisel on kuus eesmärki: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek.