Maarius Suviste: risti vastupidi

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Mõnikord justkui tahaks üht, aga tuleb välja hoopis teine. Üks käsi tahab üht, teine teeb sootuks teist. Seda, mida polnud esiti plaaniski.

Lastele räägitakse alatasa, kui oluline on liikuda ning tervislikult toituda. Et tuleb tervist säästa, maast madalast end vormis hoida ning olla füüsiliselt aktiivne. Ning et igasugustest värvilistest toiduainetest, maiustustest või korraks kõhtu täitvatest produktidest, mis hambaid lõhuvad ja pikapeale tervisele karuteene teevad, tuleb eemale hoida.

Aga samal ajal juhtub sageli vastupidist. Näiteks mõnel spordivõistlusel. Pärast pingutust, eneseületamist ja endast kõike andmist premeeritakse lapsi sageli kõige sellega, mida ühendab endas sõna «ebatervislik». Et mitte öelda: transrasvadest pungil auhind.

Ja veel. Ühelt poolt öeldakse, et kool on koht õppimiseks ja kodu koht puhkamiseks. Seega tuleks koolitööd ära teha koolis ja väljaspool seda on koolivaba elu: trennid ja huviring ning puhkus kodus. Teisalt on reaalne elu sootuks midagi muud.

Täiskasvanutele tuletatakse tihti meelde, et tööasjad tuleb tööl ära teha ning tööd koju kaasa võtta ei tohi, aga õpilastele see paraku üldjuhul ei kehti.

Tööasju ehk õpilase jaoks koolitöid tuleb tihti teha ka veel pärast töö- ehk koolipäeva lõppu kodus. Mingi ammuse iganenud pärandi tõttu. Võiks ju olla nii, et kodus pea puhkab ja laps tegeleb oma asjadega, mitte ei pea teinekord hilisõhtuni võrrandeid lahendama või muid kirjalikke töid tegema.

Kui mitu põlvkonda veel minema peab, et iganenud stambist lahti võiks saada?

Ja kui täna ei jõudnud koolis valmis, jätkab homme. Küll jõuab ja tehtud saab. Nojah, koduseinte vahel kaugõppes olles käib koolitöö vaat et kogu aeg – aga see on juba teine teema.

Kui mitu põlvkonda veel minema peab, et iganenud stambist lahti võiks saada? Tõsi, raamatute, ka soovitusliku kirjanduse lugemine on teine asi, seda ongi hea kodus teha.

Ning veel. Ühelt poolt öeldakse, et haridusasutuses tehakse õppetööd, ja ainult õppetööd, teisalt on sellest saanud ka meditsiiniasutus. Nagu muudest kohustustest ja tegemistest veel vähe oleks, tehakse nüüd koolimajas ka koroonateste ja kaitsepoogitakse.

Mida järgmiseks? Milliseid kohustusi veel juurde pannakse, kaelast ära lükatakse? Tänapäeva paratamatus? Tahaks loota, et mitte. Iga tegevus jäägu kohta, mis selleks loodud ja parim. Kool olgu ikka selleks, milleks ette nähtud, mitte koht, kus tehakse meditsiinilisi protseduure.

Või peabki olema nii, et risti vastupidi?