/nginx/o/2021/09/09/14056298t1h0426.jpg)
Neljapäevast pühapäevani toimuvatel muinsuskaitsepäevadel «Peidus pärand» saab Võru- ja Põlvamaal viiel sündmusel tutvuda erinevate pärandobjektidega.
Võru linnas toimub Kreutzwaldi tänava akendel näitus «Võru linna unustatud pärlid». Võrumaa Muuseumis äratatakse muuseumikogude pärandi toel ellu mälestused Võru linna vanadest kaunitest majadest. Valik Kreutzwaldi tänava hoonete aknaid saab plakatid, kus on näha endisaegsed ehitusplaanid ja fotod. Näitus on üleval alates 9. septembrist.
Võru vallas Navi küla seltsimajas toimub 11. septembril Navi kolmas ajaloopäev. Ajaloopäev keskendub fotograafiale ja arheoloogiale. Kuulatakse loengut kahel teemal – «Fotograafia ajaloos Vana Võrumaal», esineb teenekas foto – ja filmimees Ago Ruus ja «Esivanemaid otsides: viimaseid arenguid arheoloogias», kõneleb professor Aivar Kriiska. Ajaloopäeval on vanade fotode väljapanek huvilistele vaatamiseks.
Vastseliina alevikus toimub 12. septembril retk «Unustatud ning ununevad manalad ja matusekombed». Retkel tutvustatakse Vastseliina aleviku lähikonnas olevate kalmistute ja matmispaikadega, mis on seotud eri ajastutega. Kuna 12. september on vanavanemate päev, siis on manalateega seotud kombeid ja tavasid kuulama oodatud mitme põlvkonna huvilised. Retk lõpeb ajas unustatud Vastseliina Serga kalmistul, kus kuulatakse sel kevadel sealt üles leitud, 1840. aastast pärit lugu «kui Vastseliina mehed keisri juures käisid».
Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum korraldab alates 11. septembrist virtuaalnäituse «Peidus pärand. Sillapää lossi ehitus- ja restaureerimislugu». Virtuaalnäitus on seotud viimasel paaril aasta restaureerimistöödega Räpina mõisa peahoones. Tutvustame nende tööde käiku ja tööde käigus välja tulnud leide, mille kaudu saame veidi avada ka hoone ehituslugu. Soovime näidata just neid detaile, mida ilusaks vuntsitud saalis paraku enam näha ei saa.
Räpina vallas Mehikoorma kiriku pargis toimub 12. septembril muinsuskaitsepäeva tähistamine koos vanavanemate päevaga. Kuulata saab ettekannet Mehikoorma kiriku ajaloost ja kuulata ansambli Rändaja kontserti.
Tänavuste muinsuskaitsepäevade keskmes on «Peidus pärand» - kohalikud pärandobjektid, mis esmapilgul on võib-olla tavalised, kuid tegelikkuses kogukonna jaoks olulised ja identiteeti loovad. Üle Eesti saab tutvuda erinevate pärandobjektidega rohkem kui 70 sündmuse raames: lisaks loengutele, ekskursioonidele ja töötubadele valmis tänavusteks pärandipäevadeks ka näitus nõukogude monumentaal-dekoratiivkunstist.
Kultuuriminister Anneli Oti sõnul on muinsuskaitsepäevad suurepärane näide sellest, kuidas pärandi ja selle tähenduse hoidmisel on võtmeroll kohalikel inimestel ja kogukonnal. «Eestis on säilinud rikkalikult eri ajastute kultuuripärandit, millel on tähtis roll kohalike kogukondade lugudes ning meie riigi identiteedi ja rahva ajaloomälu hoidmisel. Muinsuskaitsepäevad aitavad meie ajalugu ning pärandit veelgi paremini märgata ja tutvustada, et meie kultuurilugu säiliks ka tulevastele põlvkondadele,» ütles kultuuriminister Anneli Ott.
Muinsuskaitsepäevade koordinaator Madle Lippuse sõnul muutub pärand mõistetavaks ja omaseks siis, kui sellega tekib isiklik kokkupuude: «Muinsuskaitsepäevade kavas on mitmeid sündmusi, mis lisaks ajaloo tutvustamisele ka aktiivselt kaasavad inimesi selle mõtestamisesse ja säilitamisesse. Nii on näiteks Harku mõisa piirdemüüri uurimisse ja tutvustamisse kaasatud kohalik kogukond ja lapsed ning Kuusalus saavad kõik huvilised kaasa lüüa pikalt peidus olnud pruudivaiba restaureerimistalgutel.»
Spetsiaalselt muinsuskaitsepäevadeks valmis ka näitus «Monumentaalkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni», mis on 9.-25. septembrini avatud Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja virtuaalsena muinsuskaitsepäevade kodulehel. Näitus annab ülevaate säilinud monumentaal-dekoratiivkunstist Eesti eri paigus, tutvustab teoste saamislugusid ning hetkeolukorda. Näitusele on valitud poolsada žanri mitmekesisust esitlevat näidet, mis on peidus kultuurimajades, endistes kolhoosi- ja sovhoosikeskustes, koolides ja teistes avalikes hoonetes, sageli ruumides, kuhu pole vaba ligipääsu ega põhjustki minna, üle Eesti.
Muinsuskaitsepäevad on kord aastas üle kogu Eesti toimuv festival, millega tutvustatakse igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit. Ühe nädalavahetuse jooksul on avatud majad ja mälupaigad, toimuvad ekskursioonid ja töötoad ning palju muud huvitavat kodukandi pärandi ja ajaloo tutvustamiseks ja mõistmiseks. Kõik sündmused toimuvad kohalike inimeste eestvedamisel. Kogu programmiga saab tutvuda veebilehel https://muinsuskaitsepaevad.ee/ .
12. septembril retk «Unustatud ning ununevad manalad ja matusekombed». Retkel tutvustatakse Vastseliina aleviku lähikonnas olevate kalmistute ja matmispaikadega, mis on seotud eri ajastutega. Kuna 12. september on vanavanemate päev, siis on manalateega seotud kombeid ja tavasid kuulama oodatud mitme põlvkonna huvilised. Retk lõpeb ajas unustatud Vastseliina Serga kalmistul, kus kuulatakse sel kevadel sealt üles leitud, 1840. aastast pärit lugu «kui Vastseliina mehed keisri juures käisid».
Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum korraldab alates 11. septembrist virtuaalnäituse «Peidus pärand. Sillapää lossi ehitus- ja restaureerimislugu». Virtuaalnäitus on seotud viimasel paaril aasta restaureerimistöödega Räpina mõisa peahoones. Tutvustame nende tööde käiku ja tööde käigus välja tulnud leide, mille kaudu saame veidi avada ka hoone ehituslugu. Soovime näidata just neid detaile, mida ilusaks vuntsitud saalis paraku enam näha ei saa.
Räpina vallas Mehikoorma kiriku pargis toimub 12. septembril muinsuskaitsepäeva tähistamine koos vanavanemate päevaga. Kuulata saab ettekannet Mehikoorma kiriku ajaloost ja kuulata ansambli Rändaja kontserti.