Setod kogunevad oktoobris kongressi pidama

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
XII Seto Kongress toimus Värskas 9. oktoobril 2017.
XII Seto Kongress toimus Värskas 9. oktoobril 2017. Foto: Merlin Lõiv

Mullu viiruse leviku tõttu ära jäänud XIII Seto Kongress plaanitakse kokku kutsuda tänavu 9. oktoobril Värskas ning kuni viinakuu alguseni on võimalik sinna esitada saadikuid, teatasid korraldajad.

«Tahame seada seto rahva ja Setomaa sihte järgmiseks 30 aastaks,» lausus kongressi vanemate kogu peavanem Aare Hõrn.

Tänavu möödub esimese Seto Kongressi korraldamisest sada aastat ning paari aasta pärast täitub 30 aastat kongressitraditsiooni taastamisest 1993. aastal. 

Seto Kongress on Setomaa ja seto rahva esinduskogu, mis kord kolme aasta tagant kogunedes arutab setode maa ja rahva elu puudutavaid teemasid ning võtab vastu vajalikke otsuseid.

Otsuste täideviimiseks ja teiste Setomaa probleemide lahendamiseks valib kongress 13-liikmelise vanemate kogu, mis tegutseb kuni järgmise kongressini. Vanemate kogu valib enda hulgast peavanema, abivanema ja sekretäri.

Viimati tuli setode kongress kokku 2017. aastal Värskas, kus võeti vastu kaheksa otsust. Nende seas näiteks otsus paluda Eesti valitsusel tunnustada setosid põlisrahvana ning paluda valitsusel hoolitseda selle eest, et ajalooliselt Petserimaalt pärit ja sellega seotud inimestel oleks võimalik lihtsamalt ületada Eesti-Vene piiri.

Seto Kongress valis toona vanemate kogu, kuhu kuuluvad Aarne Leima, Raul Kudre, Aare Hõrn, Rein Järvelill, Annabel Huik, Vello Saar, Ahto Raudoja, Jane Vabarna, Ingrit Kala, Elvi Nassar, Igor Taro, Villu Lillmaa, Rieka Hõrn. Vanemate kogu peavanem on Aare Hõrn.

Eelmisel aastal pidamata jäänud kongressi asemel peeti pandeemiaajale kohaselt virtuaalne ümarlaud väikerahva tulevikust.

Esimene Seto Kongress toimus oktoobris 1921 Petseris. «Tahame heita pilgu, mis on saja aastaga setode ja Setomaa elus toimunud,» lausus peavanem Aare Hõrn. Tema sõnul arutati esimesel Seto Kongressil sada aastat tagasi hariduselu korraldamist, koolimajade ehitamist, perekonnanimede panekut setodele, setodele ajakirjandusliku häälekandja asutamist, seltside ja laulupidude korraldamist ning muuseumi asutamist.

Tagasi üles