/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/15/14071147t1hc8ce.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas kolmapäeval Eesti-Venemaa piirehituse teise etapi puhastustöid, mis on ettevalmistav samm ehitustöödega jätkamiseks.
Eesti-Vene piiril algasid teise ehitusetapi puhastustööd (1)
Möödunud aastal Eesti-Venemaa piiril alanud ehitustööd käivad praegu aktiivselt piiriehituse esimesel etapil ehk 23,5 kilomeetril, mis kulgeb Eesti, Läti ja Venemaa kolmikpunktist Luhamaa piiripunktini. Sinna on rajatud kõik juurdepääsuteed ning valminud on ka suur osa viivitusaiast ja pontoonteedest, mida mööda saavad piirivalvurid soistel aladel liikuda.
Ühtlasi alustas RMK kolmapäeval raadamistöid piiriehituse teises etapis ehk Tserebi ja Võmmorski külade vahele jääval piirilõigul. See on ettevalmistus, et jätkata piiriehitustöödega graafikujärgses tempos. Puhastustööde käigus korraldab RMK Eesti poolsel piirialal metsa raie ja kokkuveo ning võsa ja kändude freesimise. Töid teevad RMK lepingulised koostööpartnerid.
RMK Kagu regiooni juht Kristo Kokk kirjeldas, et sel piirilõigul kasvab nii kõrget metsa kui ka võsa. «Samas hõlbustab tööd asjaolu, et ajutine kontrolljoon ise kulgeb läbi rohu- ja põllumaade ning suuremaid veekogusid, nagu oli piiriehituse esimeses etapis, seekord ette ei tule,» rääkis Kokk. Raie- ja freesimistöödega plaanib RMK ühele poole jõuda tuleva aasta jaanuari lõpuks.
Kui palju puitu teise piiriehituse etapi puhastustöödest tuleb, ei saa RMK Kagu regiooni juhi sõnul ette ennustada. «Igal juhul realiseerime selle puidu nagu iga muu metsamaterjali. Eeldame, et puidu müügist saadavad tulud katavad piiri puhastamiseks tehtavate tööde kulu,» sõnas Kokk.
Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juht Egert Belitšev sõnas, et Eestile turvalise ja tänapäevase piiri rajamine on kogu riigi ja selle elanike heaks. «Suur tänu kõigile maaomanikele, kes olid mõistvad ja aitasid jõuda võimalikult kiirete kokkulepeteni nii, et piiriehitus ei jääks üksnes ideeks paberil, vaid saaks päriselt ka samm sammult teoks. Seni oleme koostöös ja igati plaanipäraselt liikumas suunas, kus Eesti saab korraliku välispiiri, mis tagab meie riigi julgeoleku Setomaast Saaremaani välja,» märkis Belitšev.