Maarja Punak: ta jutt oli nii veenev …

Maarja Punak Foto: Sille Annuk

Iga päev tehakse üle maailma kõnesid, milles kelmid väidavad, et nad on pangatöötajad. Ligi 400 inimest on Eestis tänavu olnud viisakad, kuulanud helistaja jutu lõpuni, teinud, mida on palutud ning jäänud seetõttu enda kontodel olevast rahast ilma. Sel aastal on meie inimesed selliste skeemidega kaotanud üle 1,6 miljoni euro.

Miks need ründed õnnestuvad? Tegemist on sotsiaalse sahkerdamisega. See ei ole lihtsalt kõne, vaid selle taga on peen inimeste mõjutamise tehnika, omaette tööstus. Inimesed oma loomult tahavad olla abivalmid ja kuulekad, seda ja omadust usaldada kasutavad kelmid kurjalt ära.

Küllap kõik teavad, et salasõnu ja paroole ei tohi teistele öelda, sest salasõna mõte ongi olla salajane. Tänaval kohatud võõrastele seda küsimise peale ei öelda. Piisab aga, et inimene aetakse segadusse, ärevile, talle antakse korraldusi, mis tunduvad õiged ning kogu see teadmine on meelest läinud. Toon mõne näite.

Käsk edastada PIN-koodid telefoni kaudu pangatöötajale, kes väidetavalt näeb sinu kontol toimuvat raha kadumist, on korraldus, millele on ka kõige ettevaatlikumal inimesel raske öelda ei. Oled ju just nüüd ja kohe kaotamas kogu oma raha! Või vähemalt seda tahavad kelmid sind uskuma panna. Nad võtavad sellega ära aja, et ohver ei saaks kelleltki teiselt nõu küsida.

Kelmid väidavad vahel sedagi, et soovivad tõestada pettust pangas sees, tuvastada valeraha ja paluvad just telefonikõne vastu võtnud inimese abi. Olgu selleks siis suurte summade väljavõtmine sularahas ja võõrale inimesele andmine eeldusega, et tegemist on kelmust uuriva politseinikuga; PIN-koodide jagamise, AnyDeski allalaadimise või panka sisselogimise kinnitamine. Inimesed soovivad aidata ja tunda end kasulikuna, heast tahtest ja vahel ka põnevusest minnakse selliste plaanidega kaasa.

Mõni helistaja räägib aga rahulikult, kuidas ta pangas näeb, et inimese kontol on toimunud veider sisselogimine või katkestatud viimati tehtud ülekanne. Kelm kinnitab: «Lae alla programm, saame probleemi lahendada. Meie aitame sind!» Esialgu ärevaks aetud inimene rahuneb, sest abi on käepärast, ning teeb kõik, mida soovitakse. Tegelikult võimaldab ta sellega aga kelmidele ligipääsu enda arvutile ja nende juhendamise kaudu ka pangakontole.

Iga informatsioonikilluke, mida helistaja inimeselt saab, võib olla edasiseks tegutsemiseks vajalik pusletükk, mis suurendab ohvriks langemise ohtu.

Kuidas petuskeemidest jagu saada? Ideaalset nippi ei ole, aga on toimivaid näiteid. Et inimesi hoiatada ja aidata, alustas Pangaliit kampaaniat «Ei, aitäh!». Nende sõnum on, et kui saad kõne, milles küsitakse paroole ja PIN-koode, tasub öelda «ei, aitäh!» ja kõne lõpetada. Pangatöötaja, politseinik või mõni muu ametnik ei küsi telefoni teel PIN-koode ega nõua sisselogimiseks vajaliku PIN-koodi sisestamist telefoni.

«Ma ei tahtnud olla ebaviisakas ja kõnet ise lõpetada.» Mitu raha kaotanud inimest on selliselt põhjendanud, miks nad petuskeemi kahtluse korral siiski jätkasid vestlemist. Iga infokilluke, mida helistaja inimeselt saab, võib olla aga edasiseks tegutsemiseks vajalik pusletükk, mis suurendab ohvriks langemise ohtu.

Toiminud on ka see, kui inglise või vene keeles rääkivale helistajale öelda, et ma ei saa aru, mida nad räägivad, ja kõne lõpetada. Mõni on öelnud, et tal polegi pangakontot. Twitteris kirjutas üks inimene, kuidas tema suunas helistaja hoopis politsei majanduskuritegude vihjetelefonile helistama; väites, et tegemist on tema sõbra numbriga. Kõiki neid juhtumeid aga ühendab ennekõike mõte, et kõne tuleb lõpetada ja mingeid andmeid enda kohta ei tohi võõrastele väljastada.

Inimlüli on peaaegu alati kõige nõrgem lüli. Võid ehitada maja koos tippklassi turvatehnika ja kuulikindla aiaga, kuid kui omanik laseb aiast sisse toidukulleri ning avab talle ka kodu ukse, et kaup endale saada, kaotab kõik ülejäänu sisuliselt oma mõtte. Sama on pankade ja seal oleva rahaga.

Bulgaarias, Rumeenias, Ukrainas on kõnekeskuseid avastatud ja seal ka inimesi kinni peetud, küll on see aga vaid jäämäe tipp. Eesti politsei jagab infot nii palju kui võimalik oma välispartneritele, kuid kahjuks ei saa me tagada, et võõras riigis kurjategijad ka kätte saadakse. Raha aga kaob pahatihti nelja tuule suunas.

Ainus toimiv võimalus võib olla kiire reageerimine ja pangas ülekande tagasikutsumine, kuigi ka see on vähetõenäoline, sest raha liigub ühelt kontolt teisele vaid hetkega, kust seda omakorda kohe edasi suunatakse.

Need skeemid, kus kannatanu on andnud suure summa sularaha inimesele, kes väidab end olevat pangapettuste uurija, võivad viia kurjategija tabamiseni juhul, kui politseisse jõuab info kiiresti ning meil on võimalik kohe tõendeid koguma hakata. Igal juhul on oluline meelde jätta, et ükskõik millise petuskeemi tõttu rahast ilma jäädes tuleb kindlasti pöörduda esimesel võimalusel politseisse.

Üks inimene suunas helistaja hoopis politsei majanduskuritegude vihjetelefonile helistama, väites, et tegemist on tema sõbra numbriga.

Sel aastal selgus Arvamusfestivalil kelmusteteemalises arutelus, et rahast ilma jäänud inimesed ei ole jõudnud ohvriabitöötajateni. Kannatanute seas on kindlasti neid, kes vajavad tuge ja nõu. Hiljuti sain kurva kirja inimeselt, kelle sõber on kaotanud skeemi sattununa lisaks rahale ka igasuguse eluisu. Ohvritel soovitan pöörduda ohvriabi poole, helistades 116 006 või kasutades palunabi.ee lehe vestlusakent. Need teenused on avatud ööpäev läbi.

Paraku ootavad meid ilmselt ees veelgi keerulisemad ja raskemini tuvastatavad sotsiaalse sahkerdamise olukorrad. Samal ajal, kui õpime tundma tänaseid skeeme, luuakse mujal nende edasiarenenud versioone. Olgu selleks kas või telefonikõnede tegemine, milles kasutatakse tehnoloogia abil vastuvõtjale tuttava inimese häält.

Loodetavasti suudetakse luua ka tehnoloogilisi tõkkeid, mis meile märku annaksid, et tegemist võib olla libakõnega. Igasuguse sahkerdamise ainus peataja saab olla inimene ise. Ma ei taha lõpetada sõnumiga, et ära usalda kedagi ega midagi, sest ühiskond, kus kõik kahtlustavad kõiki, on üsna kole, kuid enne usaldamist palun kontrolli, kas oled asjaoludest õigesti aru saanud. Lõpeta see kõne. Võta endale aega infot kontrollida.

Igaüks võib mõne petuskeemi õnge minna. Palun ole kannatanute suhtes mõistev ja ära sotsiaalmeedias peksa oma sõnadega inimesi, kellel niigi raske. Neid ei aita teadmine, et sina oleksid sellest skeemist kohe aru saanud.

Ennetussõnumite nullimine labaste kommentaaridega tähendab ühtlasi, et nendeni, kes skeemiga veel ei ole tuttavad, see info ei jõuagi. Aita meil aidata ja jäta õelus kirjutamata! Parem jaga sõnumit sõpradega ning tuleta meelde, et oled valmis neile nõu andma!