Valgamaa mees vajab kallist vähiravi: «Ei tahaks peret alt vedada»

Valgamaa mees Kalev Kõivastik on üks paljudest vähihaigetest, keda toetab vähiravifond «Kingitud elu». «Olen igatepidi rahul, oma töö teinud, võiksin minna. Aga meil on alati asju perekonnanõukogu otsustanud. Kui otsus on, et pinguta, poiss, nii kaua kui jõuad, tuleb sõna kuulata,» tõdes Kalev. FOTO: Arvo Meeks

Paar aastat tagasi vähidiagnoosi saanud valgamaalane Kalev Kõivastik (62) tõdeb, et arsti sõnul talle palju eluaastaid jäänud pole. Vähiravifondi «Kingitud elu» toel saab ta siiski ravi, mis loodetavasti elupäevi pikendab.

Esimese märgi eesootavast katsumusest sai Valga vallas Lüllemäel elav mees 2018. aasta suvel. «Sõitsime abikaasaga spaasse, tee peal sõime. Õhtul sõime kohapeal. Vastu hommikut oli meeletu oksendamine. Arvasin, et toidumürgitus. Siis oli praktiliselt aasta, enne kui järgmine selline hoog tuli. Algasid kõhuvalud, kõhukorin.»

Perearsti poole pöördus ta 2019. aasta novembris, kui treppidest kõndimine juba mõnda aega tavapärasest rohkem väsitanud oli ning hootine toidutalumatus tundus liiga sage, et olla järjekordne toidumürgitus. Uuringutel leiti üleneva käärsoole vähi agressiivne vorm, siiretega kopsus, kõhuõõnes ja lümfides.

«Arst ütles kohe ilusti, et kaks, kaks pool, kolm aastat. Mida ma väga hindan. Mulle ei meeldi sellistel teemadel keerutamine,» lausus Kalev. Opereerida ei olnud võimalik, algas keemiaravi. See jättis pähe küll juuksed, kuid kaasnesid isutus, iiveldus, kaalukaotus, kõhukinnisus ja -lahtisus, suuhaavad.

Kõige keerulisem oli mehe sõnul periood, mil tekkis soolesulgus. «Abikaasa ei julgenud õhtul silmi sulgeda, kartes, et hommikul mind enam ei ole. Lõpuks, üsna viimasel hetkel, sain vajaliku erakorralise operatsiooni, mille eest tänan Tartu ülikooli kliinikumi professionaalseid arste.»

Hind käib üle jõu

Järgnenud tabletiravi aitas Kõivastiku seisundit oluliselt parandada. «Kevadel enne tabletiravi algust oli kõige kehvem seis, kaalusin 47,5 kilo. Et teisele korrusele üles tulla, kolm korda puhkasin. Aga kui tableti peale sain, oli suvi imeilus. Niitsin muru, käisin ujumas. Üle kümne kilo võtsin tagasi, praegu püsin stabiilselt 61 peal.»

Paraku oli ravi mõju sügiseks suuresti kadunud. Haigus on läinud edasi maksa. Mehe sõnul on järel vaid üks võimalus. Raviarst ütles, et üks ravim võib veel lisaaega anda. Seda haigekassa aga enam ei hüvita. «Oli ainuke võimalus pöörduda vähiravifondi poole,» tõdes Kalev.

Üks kolmekuune ravikuur maksab 7800 eurot ja see käib mehe perele üle jõu. Õnneks soostus fond meest aitama ning selle eest on ta väga tänulik. «Oleme perega siiralt tänulikud Toivo Tänavsuule fondi ellukutsumise eest, ning kõigile annetajatele, tänu kellele vähihaigete abistamine võimalik, et saaksime veel olla oma lähedaste keskel ja väärtustada iga koosoldud hetke,» ütles Kalev.

Kalev Kõivastik, vähihaige

«Leian, et mingil energeetilisel kujul inimteadvus ja kogemused – see info peaks ühises katlas edasi kestma. Universum peaks väga ebapraktiline asi olema, kui toodab sellise keerulise asja ja pärast viskab kõrvale.»

Teisipäeval läheb ta uuesti onkoloogi juurde, siis algabki uus ravi. Edasine oleneb ravi tulemusest. «Kui on positiivne mõju, on nad valmis edasi toetama.»

Paranemise lootust küll pole, ent oma kahe lapse ja kolme lapselapse nimel on mees valmis võimalusi otsima. Lisaks loeb ta oma lasteks ka väimehe ja minia. «Illusioone ei ole, et absoluutselt terveks saada. Aga meil on ühtehoidev pere, lapsed on kogu aeg rohkem sõbrad kui lapsed olnud. Lapselapsed on sarvenukkidega inglikesed, nagu olema peab. Abikaasa on hästi tubli mul, 37 aastat oleme koos olnud. Ei tahaks neid alt vedada. Teen omalt poolt kõik, mis võimalik ja nii kaua kui võimalik. Loodame, et kui lõpp tuleb, tuleb see kiire ja valutu, aga püüan seda nii kaua edasi lükata kui võimalik. Iseenda pärast ei kahetse midagi, töökas elu on olnud.»

Ilma näinud

Kõivastik kirjeldas, et viimase 15 aastat töötas ta välismaal, sellest suure osa Soomes ja kaks aastat ka Jaapanis. Mõlemas riigis ehitas peamiselt laevu. Ta on kaasa löönud toona maailma suurimate kruiisilaevade ehituses.

«Freedom of the Seas tüüpi oli kolm laeva, siis tuli Oasis of the Seas, need olid veel suuremad. See oli Turu laevatehases. Veel suuremaid teha ei saanud, väinas ei mahtunud sildade alt läbi enam. Jaapanis tegime kaks laeva Nagasakis. Pereelu on korras, lapsed tublid. Olen oma töö teinud, võiksin minna. Aga meil on alati asju perekonnanõukogu otsustanud. Kui otsus on, et pinguta, poiss, nii kaua kui jõuad, tuleb sõna kuulata.»

Vaadet elule pole mehe sõnul diagnoos teab kui palju muutnud, kuna ta on eluaeg mitmesuguseid situatsioone peas läbi mänginud. «Kunagi hakkas eesnäärme healoomuline suurenemine. Arst ütles, et kasvaja on healoomuline. Mu esimene reaktsioon oli: ega ma surma karda! Varem või hiljem saab see asi otsa ja liiga ahneks ei maksa minna,» rääkis ta.

«Ennegi on küsitud, kas hirmus ei ole. Millegipärast ma ei usu, et inimene kui nii keerukas aparaat on siia ilma loodud, et 60 aastat teed siin sõnnikut ja pärast kõduned maa sees ära. Leian, et mingil energeetilisel kujul inimteadvus ja kogemused peaks ühises katlas edasi kestma. Universum peaks väga ebapraktiline asi olema, kui toodab sellise keerulise asja ja pärast viskab kõrvale. Kui maine elu lõppeb, läheb ta mingil kujul edasi. Ja kui ei lähe, siis seda me niikuinii teada ei saa.»

Praegu miinusesse jäänud vähiravifond «Kingitud elu» ootab inimesi fondi püsitoetajaks kas või kõige väiksema summaga. Annetajaks saab hakata, minnes fondi kodulehele ning vajutades nupule «Tee annetus». Rohkem infot: kingitudelu.ee/annetajale

22.09.2021 27.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto